Eesti disaini uus nägu ehk kuidas kohalikud disainerid planeeti päästavad

Osalen disainerina Rocca al Mare Kooli moeüritusel Roosad Käärid. Ühel sombusel pärastlõunal külastan Ivo Nikkolo stuudiot – neil pidavat kangatükke üle olema, millest loon oma kollektsiooni. Uksest sisse astudes näen kaste. Kaksteist kasti kangaid ja praaktooteid, mis oleksid muidu otse prügimäele läinud. Tassin kast kasti järel need oma autosse. Koju jõudes on nutt kurgus, nii palju kasutamata kangast, mis oma tee otse prügimäele seab. Õnneks saan olla mina see, kes sellele “praagile” uue elu annab. 

Kiirmoest loobumine ja teadlikum riiete tarbimine peaks olema iga tarbija teadlik valik, sest just tarbijate otsused mõjutavad kõige enam moetööstuse keskkonnamõju. Moetööstuse keskkonnamõju on tohutu. Riideid toodetakse järjest rohkem, kuid neid kantakse aina vähem. Suur osa rõivastest muutub kiiresti jäätmeteks ning lõpetab prügimägedel või põletusahjudes. Kui tarbijad jätkavad odavate trendiriiete ostmist, kasvab tootmine veelgi. Teadlikum tarbimine vähendaks nõudlust ja sunniks ettevõtteid otsima keskkonnasõbralikumaid lahendusi. 

Eesti disainerite ja noorte algatused näitavad, et alternatiivid kiirmoele on olemas. Riiete vahetusüritused, teise ringi poed ja ringmajanduse põhimõtetel loodud rõivad aitavad pikendada riiete eluiga. Kui sajad rõivaesemed leiavad uue omaniku, tähendab see otseselt vähem jäätmeid. 

Reet Aus, Eesti moedisainer ja tulihingeline visionäär, kes on pühendunud jätkusuutliku moe edendamisele. Ta on töötanud välja unikaalse tööstusliku taaskasutamise põhimõtte “upmade”, mis võimaldab vähendada moetööstuse keskkonnamõjusid, suunates masstootmise ülejäägid tagasi tootmisse. „Kõige keerulisem on olnud jõuda lahendusteni, millega hinnatundlikul turul konkureerida,“ selgitab ta. Vaatamata raskustele on Aus veendunud, et masstootmine võib olla eetiline ja keskkonnasõbralik. Viimastel aastatel on moedisainer täheldanud positiivseid muutusi tarbijate teadlikkuses ja hoiakutes. „Inimesed hakkavad vaikselt aru saama, mida jätkusuutlikkus sisuliselt tähendab,“ märgib ta. See annab lootust, et tööstuses tehtud jõupingutused hakkavad kandma vilja ning tarbijad eelistavad üha rohkem vastutustundlikult toodetud rõivaid.

Noored mängivad võtmerolli moe jätkusuutlikkuse suunas liikumisel. Projekt "Samm Korraga" on üks märkimisväärsemaid algatusi Eestis, mille eesmärk on harida ja inspireerida noori teadlikumalt tarbima. Emma Mand, TalTechi majandustudeng ja projekti eestvedaja, jagab oma kogemust: „Alguses me ei hoomanud, kui suur see probleem tegelikult on. Teadlikkus kasvas koos projekti arenemisega. “Eestis maetakse tekstiilijäätmeid, sest nende töötlemiseks ja kasutamiseks puuduvad praegu võimalused. "See pole otseselt fakt, vaid pigem avalik saladus moevaldkonnas," tõdeb ta. Kuigi see teadmine ei ole laiemalt avalikustatud, annab selle tõele alust arvata asjaolu, et tekstiilijääkidega pole Eestis midagi peale hakata. Probleem pole aga ainult Eestis – globaalselt töödeldakse ümber vaid 1% tekstiilijäätmetest. Tehaseid on tohutult ja see mass, mis sealt tuleb, on hämmastavalt suur. Meil pole sellega midagi peale hakata, ja mida rohkem me selle teema kohta õpime, seda selgemaks saab, et see on probleem, millega peab tegelema. Mandi sõnul on tekstiilijäätmed nagu tiksuv pomm, mille ulatusest ollakse Euroopa Liidus hästi teadlikud, kuid lahendused on siiani puudulikud. 

Samas võib väita, et üksiku tarbija otsused ei muuda midagi, sest probleem tuleneb suurtest tootjatest. Tegelikult sõltub tootmine just nõudlusest. Kui inimesed ostavad vähem kiirmoodi, väheneb ka selle tootmine. Lisaks levib teadlik tarbimine eeskuju kaudu. Kui üks inimene muudab oma harjumusi, mõjutab see ka tema lähedasi ja sõpru. 

Kuigi jätkusuutlik moe tarbimine on väljakutse, annab Eesti kogemus lootust, et muutused on võimalikud. Projekti "Samm korraga" ja Reet Ausi initsiatiivid on näidanud, et teadlikkuse kasv ja loovad lahendused võivad aidata vähendada moetööstuse keskkonnamõjusid. Seega kiirmoest loobumine peaks olema iga tarbija teadlik valik. Moetööstus ei muutu enne, kui muutuvad ostuotsused. Prügimäele jõudnud uute riiete hunnikud ei ole paratamatus, vaid meie endi valikute tagajärg. Mida varem me seda mõistame, seda väiksemaks jääb järgmine 12 kasti tarbetuid rõivaid, praake ja jääke.