Tuumaenergia kindlustaks Eesti tuleviku
Arvamuslugu valmis kursuse "Arvamuslugu ja juhtkiri" raames.
Eesti seisab täna otsustava valiku ees: kas jääda sõltuvaks välisriikidest ja kõikuvatest energiaturgudest või võtta vastutus oma tuleviku eest. Värskelt Iraani ja USA vahel puhkenud konflikt on meile näidanud, kui ohtlik on sõltuda imporditavast energiast ja fossiilkütustest, mille hinnad võivad ühe kauge ja meie kontrolli alt väljas oleva geopoliitilise sündmuse tõttu plahvatuslikult tõusta. Eesti-sugune väikeriik ei saa lootma jääda selle peale, et globaalne turg tagab talle alati stabiilse ja taskukohase energia.
Just seetõttu on koitnud Eestil tagumine aeg rajada endale tuumaelektrijaam. Tuumaenergia tagaks usaldusväärse, pideva ja süsinikuvaba elektritootmise, mis ei sõltu ilmast ega välisriikide suvast. Erinevalt traditsioonilisest taastuvenergiast, mida me Eestis väga armastama oleme hakanud, ei kõigu tuumaenergia tootmine vastavalt tuulele või päikesele, mis tähendab seda, et tuumaelektrijaam saab elektrit toota ööpäevaringselt olenemata ilmast.
Kriitikud väidavad, et tuumaelektrijaama rajamine on kallis, aeglane ja riskantne. Kuid selline vaade on lühinägelik. Tegemist on strateegilise pikaajalise investeeringuga ning alternatiiv on meil jääda sõltuvaks imporditavast energiast, mis on juba tänaseks päevaks osutunud ohtlikuks ja kulukaks. 2025. aastal tuli ligikaudu pool Eestis tarbitud elektrist Soomest, mis tähendab, et peaaegu iga teine kilovatt-tund, mida me kasutame, ei ole tegelikult meie enda toodetud. Eesti maksab samal ajal elektri eest märgatavalt kõrgemat hinda kui Soome. Veelgi murettekitavam on see, et see sõltuvus põhineb infrastruktuuril, mis ei ole sugugi puutumatu. Eesti ja Soome vahelised veealused elektrikaablid on viimastel aastatel korduvalt sattunud rünnakute ja sabotaaži alla: näiteks 2024. aasta lõpus kahjustas Estlink 2 kaablit Venemaa varilaevastik.
Minevikus on meil selgeid näiteid sellest, kuidas tuumaenergia on aidanud riikidel saavutada energiasõltumatust ja stabiilsust. Näiteks pärast 1970. aastate naftakriisi otsustas Prantsusmaa massiliselt investeerida tuumaenergiasse. Tulemuseks on see, et tänasel päeval toodab Prantsusmaa 70% oma elektrist tuumaelektrijaamades, mis on taganud riigile stabiilse hinnaga ja madala heitega elektri. Samal ajal on Prantsusmaa muutunud üheks Euroopa suurimaks energia eksportijaks. Tuumaelektrijaamaga on ka Eestil võimalus muutuda importijast eksportijaks.
Lisaks tuleb arvestada, et Euroopa liigub kiiresti elektrifitseerimise suunas. Sisepõlemismootoriga autode roll väheneb järsult ning elektriautod muutuvad vaikselt normiks. See tähendab, et elektri nõudlus kasvab suure tõenäosusega lähikümnenditel hüppeliselt. Kui täna kasutatakse elektrit peamiselt kodudes ja tööstuses, siis tulevikus tuleb varustada ka kogu transpordisektorit. Ilma stabiilse tootmiseta tähendab see aga veelgi suuremat sõltuvust impordist ja kõrgemaid elektrihindu.
Sageli tuuakse tuumaenergia vastuargumendina välja eestlaste kollektiivses mälus olev Tšernobõli katastroof. Unustatakse ära asjaolu, et Tšernobõli reaktor oli juba tolleks hetkeks tehnoloogiliselt aegunud ja ehitatud ajastul, kus ohutus ei olnud prioriteet. Kaasaegsed tooriumil põhinevad reaktorid on disainitud nii, et katastroofilised stsenaariumid on peaaegu välistatud. Tooriumi reaktorid kasutavad passiivseid ohutussüsteeme, töötavad madalama rõhu juures ning ei võimalda kontrollimatut reaktsiooni. Kas meie ürgaegsed esivanemad jätsid tule kasutusele võtmata, sest keegi põletas enda rumaluse tõttu oma onni maha?
Samal ajal ei tohiks me unustada põlevkivitööstust, mis on hetkel meie peamine energiaallikas. Põlevkivi põletamine elektriks on keskkonnale kahjulik ja majanduslikult üha vähem mõistlik. Selle asemel tuleks põlevkivi töödelda kõrgema lisandväärtusega materjalideks: näiteks eraldada põlevkivist haruldasi muldmetalle, mida on hädasti vaja elektroonikatööstuses. See annaks Eestile täiesti uue majandusliku võimaluse ning säiliksid tuhanded töökohad Ida-Virumaal. Kohalikumal tasandil annaks kõrgema lisandväärtusega töökohad sellele piirkonnale pikemaajalise tuleviku.
Eestil ei ole seoses energiapoliitikaga enam aega kõhelda, vaid on vaja teha otsustav käik. Tuumaelektrijaam oleks konkreetne samm riigi energiasõltumatuse ja majandusliku kindluse poole. Praegune energiakriis näitab selgelt, et lootmine globaalsetele turgudele ja ebastabiilsetele energiaallikatele on risk, mida me ei saa enda riigile lubada.