Tallinna Ülikooli üliõpilased loovad ohutsoonis soome-ugri rahvaste teadvustamiseks harivaid mänge
Tallinna Ülikooli tudengid on ELU ehk Elualasid Lõimiva Uuenduse kursuse raames lõpetamas mängude arendamist soome-ugri rahvaste kultuuri tutvustamisest. Kursuse partneriks olevale Fenno-Ugria asutusele antakse mängud üle jaanuaris 2023 ning siis jõuab töövili ka laiema publikuni.
Ajaloolase ja Fenno-Ugria nõuniku Jaak Prozese sõnul on Eesti inimene soome-ugri rahvastest informeeritud halvemini, kui eeldada võiks. “Vähemalt sellise järelduse võib teha 2021. aasta sotsioloogilise uurimuse põhjalt. Võib väita, et eelkõige seonduvad soome-ugri rahvastega Soome ja soomlased, samuti teatakse, et eesti keel on soome-ugri keel,” lausus Prozes.
Prozese sõnul on kõrgeim teadlikkus soome-ugri rahvaste kohta vanusegrupis 60–74, samuti kõrgharidusega inimeste seas. “Samas on huvi soome-ugri rahvaste vastu suur, eriti huvitab soome-ugri rahvaste olukord ja ajalugu. Samuti peetakse väga oluliseks soome-ugri rahvaste koostööd ja teadvustatakse hõimutunde tähtsust meie rahvuslikus identiteedis,” märkis Prozes.
Ohustatud on peaaegu kõik soome-ugri rahvad
Jaak Prozese sõnul on ohutsoonis kõik ilma riikluseta soome-ugri rahvad. “Keelelised kõige kiiremini vähenevad karjalaste, vepslaste, mordvalaste (ersad ja mokšad) ja manside arvud. Suurimas ohutsoonis on meile kõige lähedasemad soome-ugri rahvad liivlased, vadjalased ja isurid. Neid keeli räägivad ehk kokku sadakond inimest ja nende keeletase on väga erinev. Nende rahvaste keelte velmamine nõuab kohest tegutsemist,” sõnas Prozes.
Ohus on ka suuremad keeled, näiteks karjala keeled. ”Nende keelte keskmise valdaja vanus on üle 60 aasta,” kirjeldas Prozes ja tõi näiteks hiljuti meedias ilmunud uudise kaks aastat vanast lapsest, kelle puhul peeti suureks imeks, et ta igapäevaselt karjala keelt kasutab. ”Järeldusi võib sellest igaüks ise teha, ehk kas 22. sajandil veel kuuleb karjala keelt? Siis on see laps 80 aastane.”
Lisaks Jaak Prozesele aitasid üliõpilastel mänge luua veel mitmed eksperdid: Taisto Raudalainen, Sven-Erik Soosaar, Kadi Raudalainen, Anna Kuznetsova jt. Inspiratsiooni saadi ka soome-ugri temaatikat oma töös kasutanud Eesti kunsti- ja kultuuritegelaste (Lennart Meri, Arvo Valton, Kaljo Põllu, Peeter Laurits, Piret Räni jt) loomingust.
Soome-ugri rahvastele keskendunud ELU projekti eesmärgiks on anda üliõpilastele ülevaade soome-ugri kultuuride tänasest olukorrast, tekitada huvi põlisrahvaste ning nende keelte ja kultuuride vastu ja süveneda arusaama oma keelest ja kultuurilisest identiteedist.
Kõige populaarsemaks osutus laua- ja kaardimängude formaat
Kursusel osalenud kaheksa gruppi lõid seitse kaardi- ja lauamängu, üks meeskond otsustas minna täiesti interaktiivse mängu loomise teed.
Näiteks loodi kaardimäng “Soome-ugri rahvaste kvartett”, mis õpetab 11 soome-ugri rahva (saamid, udmurdid, liivlased, komid, karjalased, võrokesed, soomlased, mordvalased, setud, ungarlased ja ingerlased) kohta põnevaid fakte ja tutvustab nende lippe. Mängu loomises osalenud tudeng Ragne Vaik sõnas, et see mäng on sobilik alates kolmandast eluaastast.
Liputeema osutus populaarseks, sest seda kasutas veel teinegi meeskond, tutvustades soome-ugri rahvaid läbi nende lippude kui kultuuri sümbolite. See mäng on loojate sõnul mõeldud eeskätt intellekti ja/või meelepuudega hooldusõppekaval ja toimetuleku õppekaval õppivatele lastele. ”Mäng koosneb kaheteistkümnest lipukaardist. Iga värv lipul on valmistatud erinevast materjalist (näiteks must on peenike liivapaber, punane vilt, valge struktuurne mulliline paber, roheline mikrofiiber kangas jne,” kirjeldab tudeng Tiia Sinijärv. ”Erinevalt visuaalsest vaatlusest pakub taktiilne informatsioon fragmente tervikust - mängija peab puudutama, uurima ja saadud infot sünteesima, et mõista tervikut. Igat lippu on mängus kaks ja mängija peab leidma ühesuguste lippude paarid.”
Pigem vanemale earühmale on mõeldud soome-ugri teemaline mälumäng, mis sisaldab 250 küsimust. ”Küsimused on vastavalt soome-ugri keelepuule jaotatud kaheksasse valdkonda ning iga valdkond tähendab üht keelepuu haru v.a läänemeresoome haru, mis on kõige suurem ja on seega lihtsuse huvides selles mängus jaotatud lõuna- ja põhjarühmaks,” kirjeldab tudeng Katrin-Helen Uulits. ”Küsimused on omavahel eristatud erinevate värvidega ja igal keelerühmal on oma värv.”
Üliõpilaste poolt loodud mänge kavatseb Fenno-Ugria kasutada soome-ugri teemade populariseerimiseks ja soome-ugri rahvaste tutvustamiseks eelkõige noorte (kuid mitte ainult noorte) seas. “Me leiame, et praegu meie haridussüsteem ei paku piisvalt võimalusi soome-ugri rahvaste tundma õppimiseks. Samas peame meid soome-ugri rahvastega siduvate keele- ja kultuurijuurte teadvustamist väga tähtsaks. See on meie rahvusliku identiteedi küsimus,” sõnas Prozes.