Istu mu kõrval ja ära mine ära, kunagi. 

Viisin oma 7-aastase venna enne sisseastumiskatseid eraõpetaja juurde, kelle külastamine oli tolleks hetkeks muutunud iganädalaseks. Selle asemel, et talle hiljem järele minna, palus vend, et istuksin terve tunni tema kõrval. Õpetaja nägu reetis, et see ei olnud tema jaoks midagi ebatavalist.

Noorte ärevus on muutunud aina suuremaks probleemiks, kuid meil on siiani “eksperte”, kes soovitavad noortel metsa minna, selle asemel, et oma muredega meedikuid “tüüdata.” 

Märtsi alguses levis TikTokis kulutulena Marju Karini sõnavõtt depressiooni teemadel. Marju Karini sõnul on vaimse tervise osas kõik inimese enda teha ning mustast august tuleb end ise välja rebida. Selliste väljaütlemiste tõttu võivad paljud inimesed tunda, et nad on oma mõtete ja tunnetega üksi. Depressiooni teguriks on ajukeemia muutused, mitte halb tuju. Olin kaks aastat tagasi ise olukorras, kus pidin keset ööd vaimse tervise tõttu kiirabi kutsuma ning väide, et tervishoiutöötajaid ei huvita, on täielik vale. Mina sain neilt väga suurt tuge ning ka kinnitust, et tegin õigesti kiirabisse helistades. Kuidas saab 11 000 jälgijaga inimene levitada infot, mida minu vend, kellegi laps või Sinu parim sõber võib ühel päeval näha ja tunda, et ta lihtsalt mõtleb üle või et ta on lihtsalt nõrk. 

On tavaline teisipäev. Meie vanemad on just äsja lahutanud ning vend tuleb koolist koju ja tunnistab emale, et on iga päev peale kooli sööklas käinud, et leiba süüa, sest see on koolis tasuta. Ema oli maininud vennale, et kuna nad elavad nüüd kahekesi, siis rahaga peab edaspidi hoolikam olema. Vend oli sellest ühest lausest aga täiesti kinni hakanud ning tunnetanud, et rahaline vastutus on nüüd ka tema kanda. “Ema, kui meil ühel päeval jälle raha on, siis kas me võiksime mulle uued kõrvaklapid osta?” Laste ärevus algab tihtipeale kodust, kui vanemad on ärevad või kui laps tunnetab mingit ebastabiilsust. Aaro Toomela on sõnastanud vaimset tervist kui võimet kohaneda tulevaste keskkonnamuutustega. Inimese tähelepanu on võrreldav kutsikaga, kes teeb, mis tahab, kuid keda on siiski võimalik treenida. Lapsele peab õpetama eneseregulatsiooni ning enesejuhtimise oskusi, et iga elumuutus nende jaoks ärevaks ei kujuneks.

Marju Karini näitel on siiski näha seda, et on siiani inimesi, kes usuvad, et vaimse tervise probleemid on miski, mille saab lihtsalt alla suruda. Et meie noored on nõrgukesed ja küll elu neid kasvatab. 

Olen näinud lapsi, kes ei ole nõus Wolti kullerile ust lahti tegema, kuigi ema ütleb, et kõik on ohutu. Lapsi, kes ei söö burgerit, sest telekas oli reklaam, et see on tervisele kahjulik. Lapsi, kes muretsevad, et nende kass sureb ära, kuna vanemad panid talle üks päev vähem süüa kui tavaliselt ning lapsi, kes ei julge kooli minna, sest nad ei tea, mis seal ees ootab. Kunagi mängisid lapsed mudas, täna kardab minu väike sugulane baktereid ning käsib tervel perel kohe tuppa astudes käed ja jalad ära pesta. Sest “telekas ütles, et peab.” Tegemist ei ole nõrgukestega, vaid meid ümbritseva maailmaga, mis on muutnud meie järgneva generatsiooni ärevaks ning maailma kartvaks. 

Koolipsühholoog Ailen Suurtee sõnul on vaimse tervisega seotud stigmad murenemas ning vaimsest tervisest julgetakse rohkem rääkida. Kahjuks on siiski mitmed haridussüsteemi osad ajarattasse kinni jäänud. Lapse arenguperioodidel peaks keskenduma igale etapile omamoodi, kuid tamp algab juba esimesest klassist. Laps on just tulnud lasteaiast ning peab üleöö “oskama” õppida. Üleöö olema distsiplineeritud viisi saama, kuigi kolm kuud tagasi mängiti alles aias kulli. Ärevus on päris, mitte väljamõeldud pseudoprobleem nagu meie ilusüstide kuninganna seda tituleerida on üritanud. 

Aina nooremate laste puhul on märgata, et neid ümbritsev maailm kujundab edasist elu ja mõtteviisi. Ärevus ei ole niisama sõna, mida ringi loopida vaid paljusid noori kimbutav probleem. Lõpetame silmad kinni liikumise ning vaatame otsa tõsiasjale, et miski peab muutuma, et meie laste lapsed ei isoleeriks end nelja seina vahele, sest maailma tundub liiga hirmus paik.