Alternatiivmeditsiini võidukäik

“Minu poole pöördunud inimesed pole sageli psühholoogidelt abi saanud,” väitis konstellöör ja pereterapeut Ants Rootslane 2022. aastal Postimehe Karjääripöörde taskuringhäälingus. Tõepoolest, viimaste aastate jooksul on Eestis aina rohkem populaarsust koguma hakanud erinevad alternatiivsed ravimeetodid, mille müstiline maailm aina rohkemaid inimesi köidab. 

Eelmine aasta läks ajakirjanduses lahti korralik möll, kus üritati erinevaid alternatiivmeditsiini praktikuid rajalt maha võtta. Reaalsus on aga see, et aina enam inimesi on tervisemurede lahendamiseks valimas just alternatiivmeditsiini ning tihtipeale langetakse seetõttu suure kriitikalaviini alla. Tänanes 21. sajandi tolerantses ühiskonnas peaks kellegi isiklike valikute kritiseerimine olema ammu minevikuhõlma vajunud. Vabad inimesed vabal maal valivad ise, kuidas nad oma elu elavad. Ja nii kaua, kui valitakse massiliselt tavameditsiini asemel alternatiivset ravi, võib küsida, et miks küll nii tehakse? 

Minu tutvusringkonnas on väga palju inimesi, kes on enda sõnul viimases hädas abi saanud just alternatiivsetest meetoditest. Üks tuttav käis oma perega kuid ja kuid traditsioonilises pereteraapias, mis kahjuks tulemusi ei toonud. Viimases hädas avastas ta enda jaoks konstellatsioonid, mis on viimasel ajal meedias palju kriitikat saanud. Vaid kahest konstellatsioonist sai ta enda sõnul rohkem abi, kui mitmeid kuid kestnud traditsioonilisest pereteraapiast. Üks tuttav pöördus homöopaadi poole, sest järjekord psühhiaatri juurde oli nii pikk, et ta ei olnud kindel, kas suudab nii kaua vastu pidada. Enda sõnul sai ta homöopaatiliste meetodite abil ärevushäiretest lahti. Minu enda pereliige käib regulaarselt nõelravis, et leevendada oma kroonilist valu ning vähendada üleüldist stressitaset. Kui tema käest uurisin, miks ta seda ravimeetodit usaldab, siis ütles ta, et see on ju iidsetest aegadest pärit meetod, mida on sajandeid kasutatud. 

Siinkohal tasuks kindlasti hoolega mõelda, mida ja kellel enda kehaga teha laseme. Kõik, mis on inimeste seas populaarne, ei pruugi alati hea olla. Nii võime me näiteks vaielda alternatiivmeditsiini efektiivsuses ja teaduspõhisuses. Alternatiivsed meetodid, olgu nad nii vanad kui tahs, ei põhine tavaliselt mitte millelgi muul kui inimeste positiivsel kogemusel. Siin võime mängu tuua ka nn “platseebo efekti” ehk inimene usub, et ravi töötab ning see justnimelt see usk toob kaasa tema tervisliku seisundi paranemise. Tihtipeale pole aga sellistel meetoditel mingit teaduslikku põhja. 

Kindlasti peaks me otsa vaatama ka nendele inimestele, kes selliseid praktikaid viljelevad ja edasi viivad. Milline on nende haridustase? Kas nad omavad üldse mingisugust meditsiinilist

tausta? Siinkohal tasuks eriti kriitiline olla nende suhtes, kellele oma keha ja vaimu ravimise usaldame. Ebakompetentne “terapeut” või “arst” võib sadade inimeste tervised tuksi keerata ning see võib ühiskonnas üldisemalt palju tumedamaid tagajärgi kaasa tuua. 

Kokkuvõtteks võib öelda, et iga inimene teeb oma valikuid ise ning on oma õnne ja saatuse sepp. Loomulikult peaks valikute tegemisel säilitama kaine ja kriitilise mõtlemise, et mitte hiljem tagajärgi kogedes tehtut kahetseda. Fakt on see, et mitmetel alternatiivsetel meetoditel pole teaduslikku alust, kuid mingi põhjusel need eksisteerivad. Siinkohal võiks ka traditsioonilise meditsiini edasiviijad mõelda, mida saaks teha paremini ja teistmoodi, et tõsta rohkem teaduspõhiste lahenduste usaldusväärsust. See on hea analüüsikoht mõlemale leerile, et lõpuks leida see kuldne kesktee.