Veipimine - tõusuteel moeröögatus
Kursuse “Arvamuslugu ja juhtkiri” raames kirjutas Katrin Veek arvamusloo. Kursuse juhendaja on Barbi Pilvre.
Tallinna Ülikooli sisehoovis jalutades teeb päike oma kiirtega pai ning rahvamassi tekitatud sumin mõjub omamoodi rahustavalt. On tunda magusat maasikaaroomi ja teisest suunast imbub ninasõõrmetesse midagi mündist. Ühtäkki avastatakse end kõndimast justkui ühes hallis udus. Ei ole süttinud tulekahju, ei ole see kruusatolm auto rataste alt, on vaid ümberringi jalutavad noored, kes kõik imevad suus pastapliiatsit meenutavat e-sigaretti. Veipimisest on saanud noorte jaoks samasugune igapäevaelu osa nagu seda on hammaste pesemine.
Aegade algusest on käidud poes leti taga piimapakki või pätsi leiba küsimas, harvemal juhul on ostunimekirja lisatud pakk Marlborot. Nüüd ei kuule poejärjekorras seistes muud kui ees seisvaid gümnaasiumi- ja ülikoolinoori, kellel on raudne soov saada banaani, energiajoogi- või küpsisemaitselist veibivedelikku, mida paari hingetõmbega kopsudesse ahmida. 2018. aastal väitis Euromonitor, et 2021. aastaks on maailmas 55 miljonit e-sigareti kasutajat, ent tegelikkuses kasvas see arv eelmiseks aastaks Euromonitori andmetel eeldatud numbrist pooleteisekordseks - tervelt 80 miljonit, kellest suure osa moodustavad just kesk- ja kõrgkooliõpilased. Kui noorte seas levib valearusaam, puudub teadlikkus e-sigareti kasutamise kohta ning kasvab iha olla kõrvalolijatega samasugune, siis lõpetame me varsti paarisaja miljoni e-sigaretisõltlasega, kus teismelistel ja varases 20ndates olevatel noortel esineb nikotiini kõrvalnähtudena arenguetapis oleva aju kahjustused.
Noored on ülemaailmsetes uuringutes tunnistanud, et neil on soov moeröögatusega kaasas püsida ja neil puudub arusaam, mida e-sigaret inimese organismiga teha võib, kuna koolihariduses puudutatakse antud teemasid mõnevõrra vähe. Teadlikkuse kasvatamiseks on korraldatud ülemaailmseid kampaaniaid, eriti agaralt osaleb selles USA, kelle peamine eesmärk on rõhutada, mis on veipimise tegelik hind - vihjena võib ette öelda, et see ei ole ainult rahalises valuutas arvutatav. Ka Eestis on Tervise Arengu Instituut oma panuse andnud, kes küll oma läbiviidud kampaania jaoks tehtud uuringutulemustes mõnevõrra valesid järeldusi tegi, ent (e-)suitsetamise reaalsuse noorte jaoks lähemale tõi. Veidi üllatav ja kahemõtteline nikotiinivaba-kampaania peegeldub välja Inglismaalt, kus e-sigarettide arendajafirma korraldab aprillikuu jooksul kampaaniat ,,VApril” eesmärgiga tõsta inimeste (sh noorte) teadlikkust suitsetamisest ja veipimisest. Tore ettevõtmine küll, ent samal ajal on tegu varjatud manipuleeriva reklaamiga, mis suitsetajaid oma halva harjumuse üle mõtlema paneb ning sigaretilt hoopis e-sigareti poole käe haarama tõmbab. Nii ongi viimaste aastate jooksul nii-öelda päris suitsetajad liikunud veipimise poole.
Paljud inimesed usuvad, et tasub olla õnnelik, et noored on valinud oma igapäevaelu osaks just veipimise, mitte suitsetamise, sest e-sigaret on halbade harjumuste lahendus ning veipimine on suitsetamisele tervislik alternatiiv. Tõsi, veipimine võib olla tervislikum valik, ent eksiarvamustest erinevalt ei ole see tervislik. Aeroobse auru sees peitub lisaks naudingule (teise sõnaga sõltuvus) ja nikotiini kogusele ka omajagu kemikaale, lenduvaid orgaanilisi ühendeid või isegi raskmetalle, mille lõpptulemus selgub arstikabinetis, kus doktor tunnistab inimesele eskaleerunud südame- või kopsuhaiguseid.
Vaid mõni aasta tagasi jalaga ukse lahti löönud e-sigaretid on teinud mõjuvõimsa läbimurde - läbi murdnud tulisest suitsetajast, kes otsustab paarikümne aasta järel sigareti moodsamaks korduvkasutatavaks pulgaks muuta või murdnud noortegruppidesse, kus moe pärast veipimine on saanud sama populaarseks nagu reality-show ,,Rannamaja”. Selles puudub originaalsus - originaalne on moeröögatuse rongi pealt maha astuda, sõõm värsket õhku hingata ja sellega nii enda kui ka teiste tervist hoida.