Hipodroom kui pealinna Titanic - hobused jooksevad päris lõpuni
Tegu on Tallinna Ülikooli ajakirjanduse eriala esmakursuslase Andres Urbla tööga, mis valmis kursuse „Intervjueerimise tehnikad, reportaaž ja olemuslugu” raames 2021. aasta sügissemestri.
Mullu kirjutas Ärileht, et hipodroom järgmist aastat enam samas asukohas ei näe. Siiski tegutseb Tallinna hipodroom edasi ka täna, homme ning eeldatavasti ka tuleval, 2022. aastal. Kuigi sel suvel valmis Saue vallas Tuula külas uus ja uhke hipodroomi rada, siis võistlusi korraldatakse endiselt peaasjalikult Tallinnas.
25. novembril 1923. aastal kogunes vastvalminud Tallinna hipodroomi esimestele võistlustele paar tuhat pealtvaatajat. Esimesel võistluspäeval toimus kokku kuus jooksu, igas jooksus oli 4-7 hobust, sissepääs oli tasuline ja päeva totalisaatori (võiduajamiste tulemuste ennustamise õnnemängu - toimetus) panustamise käive oli ligi miljon marka.
20. novembril 2021. aastal jäävad Tallinna hipodroomi rasked raudväravad suletuks. Hoburaja 98. sünnipäeva auks peetavatele traavivõistlustele tuleb siseneda peasissepääsust sadakond meetrit eemal paiknevast väikesest jalgväravast. “Kuhu teie lähete?” küsib range naishääl. Ilma piletiraha maksmata võistlustele ei pääse. Mustast maasturist, mille aknaklaasil ilutseb silt “KASSA”, väljub vanem naisterahvas, kes kontrollib koroonatõendit, dokumenti ning võtab vastu piletiraha (3 eurot). Vastutasuks saan käepaela, kava ning 1 eurose ennustamise talongi.
Ajahambast puretud tribüünil on vaid üksikud pealtvaatajad. Kassade poolses servas on ennast sisse seadnud viieliikmeline vene keelt kõnelevate pensioniealiste meeste kamp. Kõigil on kavad ja pastakad käes ning omavahel arutatakse midagi elavalt (ja ropult). On karge ja tuuline ilm, kuid see asjaolu ei paista neid tumedates jopedes härrasid sugugi heidutavat. Teadjamad oskavad rääkida, et need mehed on siin sõitudele panustamas käinud juba aastaid, kui mitte aastakümneid, peamiselt selleks, et kodust välja saada ja sõpradega suhelda. Teises tribüüni servas istub üksik rohelise mütsiga nooremapoolne mees, kes on süvenenud kava lugemisse, kaks eelkooliealist poisikest, kes võistluse vaatamise asemel eelistavad pingiridade vahel mängida ning omaette suitsu kimuv musta mantli ja soniga noormees.
Otsustan oma 1-eurose panuse ära kasutada järgmises sõidus. TOTO (totalisaatori - toimetus) kassasid on avatud viie ringis, ning kuna peale minu pole ruumis ainsatki klienti, suundun keskmise kassa juurde. Eakas valgete juustega kassatädi näitab mulle lahkelt võistluste kavas õige koha kätte. Vabandan, et mängin esimest korda ning ei tea reeglitest mitte kui midagi. Kassatädi naerab ning proovib mulle erinevaid mänge tutvustada. Lisaks mainib ta justkui saladuskatte all, et hobused võivad “hüpata” (galopeerida - toimetus), mille tõttu nad diskvalifitseeritakse. Tädike kõrvalkassast teab rääkida, et mõnele hobusele sobib sisemine, mõnele välimine rada, mis muudab ennustamise algaja jaoks veelgi keerulisemaks. Olen sellest infovoost pahviks löödud ning ei oska teha muud, kui panna oma euro suvalise hobuse võidu peale. Valin number kolme.
Enamus umbes 20-pealisest publikust jälgib vaatemängu tribüüni kõrval paiknevast suurte klaasakendega hoonest. Vastupidiselt tribüünile on hoone interjöör suurepärases korras. Alumisel korrusel tegutsev restoran on reis paarikümne aasta tagusesse minevikku: neljakandilised puust söögilauad on kaetud heleroosade rippuvate laudlinadega ning ümbritsetud ilmetute puust toolidega. Lagi on valge, põrandat katab hele puitparkett ning ruumi oranže seinu kaunistavad mustvalged fotod hipodroomi eluolust. “Palun paraadi!” teatab võistlejatele valjuhäälditest nõudliku häälega teadustajanaine. Leian vaba laua ning asun sõitu jälgima. Hobune numbriga 3 tõuseb teise (ehk viimase) ringi lõpuks liidriks ning tundub, et mind saadab algaja panustaja õnn. Kuid oh õudust! Viimastel meetritel teeb teisel kohal traavinud hobune uskumatu pingutuse ning napsab võidu. Kui kõik muu tundub hipodroomi juures aegunud ja elutu, siis võidusõitude kohta see ei kehti.
Hipodroomil tegutsev restoran (FOTO: Tallinna hipodroomi veebileht)
Restoranis on kuulda nii eesti-, vene-, inglise- kui ka soomekeelseid vestlusi. Kõrvallauas istuva paariga vesteldes selgub, et ma polegi täna ainuke hipodroomi esmakordselt külastaja. “Tulimegi vaatama võistlusi, teades, et varsti enam ei saa.” Midagi negatiivset nad Tallinna hipodroomi sulgemises ei näe: “Kui siin niigi peaaegu keegi ei käi, siis pole vahet, kas hipodroom on siin või Saue vallas. Äkki uuel hipodroomil on hobustel paremad elutingimused”.
Ukse juures püüab musta kampsuni, siniste teksade, habeme ja sassis juustega, retrokaamerat kaelas kandev keskealine mees oma hallipäisele vestluspartnerile midagi häälekalt selgitada. Taban lausekatkeid “90ndad on tagasi”, “hipodroom kaotatakse ära”, “kogu maailma raha tuleb igale poole PAHH!”. Seejärel suundub ta õue ja asub telefoniga üritust filmima.
Sõidu võitjad auringil 20.11.2021 (FOTO: Andres Urbla)
Traavisport on eestlastele üsna tundmatu
Tallinna Hipodroomi tegevjuhi Mihkel Gulli kontorihoone teisel korrusel paikneva kabineti akendest avaneb hipodroomi valdustele avar vaade. Nooruslik ja ladusa jutuga Gull leiab, et minevikku pole mõtet liialt süüvida, tuleb keskenduda olevikule ja tulevikule.
Gull on hipodroomiga seotud olnud alates 2013. aastast, kui tegutses seal ülikooli ajal praktikandina. “Sporditurundust õpetanud õppejõud töötas toona hipodroomi tegevjuhina, otsis praktikanti ja nii ma siia sattusin," meenutab Gull. "Olin selleks ajaks Tallinnas elanud kuus aastat, aga polnud hipodroomil seni kunagi käinud. Mul polnud isegi õrna aimugi, et siin mingid võistlused on." 2015. aastast asus Gull juba täiskohaga tööle, tegeledes algul nii arvete, klientide, totalisaatori kui ka ürituste korraldamisega. 2018. aastal sai temast nii hipodroomi kui ka selle tütarfirma totalisaatori tegevjuht.
Seoses Hipodroomi kolimisega Tuulasse kolib ka juriidiline keha ühest kohast teise. “Võibolla kaob see nimi “Tallinn” ära, aga me ei ole seda veel otsustanud,” räägib hipodroomi tegevjuht. Tuula hipodroomiks valmivat rajatist aga kutsuda ei saa, sest Venemaal asub Tuula nimeline linn (tõsi küll, hipodroomi sealt ei leia). Gull ei oska öelda, millal kolimine täpselt aset leiab, sest hetkel Tuulas veel tallide ehitus ei käi. “Tõenäoliselt võiks ehitus hakata järgmine aasta, loodetavasti hakkab. Natuke sõltub, millal siin hakatakse ehitama. Ja ega ehitus korraga kõike kinni ei pane, eks ta step by step läheb. Vaikselt hakkab siit pihta ja liigub sinnapoole,” räägib Gull, osutades käega hipodroomi väravate ja seejärel raja suunas. Gull sõnab, et tingimused Tallinna hipodroomil kriitikat ei kannata, näiteks on mitmed tallid ehitatud 60ndatel köögiviljade näituse laoruumideks ja hiljem tallideks ümber kujundatud. Tallinna hipodroom on oma asukoha poolest linlaste jaoks väga mugav, kuid Gull usub, et logistiline pool ei tohiks kellelegi ülemäära suureks takistuseks osutuda. Gull mainib, et Tuula on Tallinna hipodroomist vaid 29 km kaugusel ning olemas on ka rongiühendus.
Küsimusele, mis saab Hipodroomi aastaid külastanud “põlispublikust”, vastab tegevjuht üksjagu küüniliselt: “No “põlispublikut” on viimastel aastatel korralikult harvendatud, nii koroona kui ka vanuse tõttu”. Siiski teab Gull rääkida, et osad hipodroomi pikaaegsed külastajad leidsid juuli alguses tee ka (esimesele ja seni ainsale) Tuulas peetud üritusele, American Horse Show’le. “Kellel vähegi jalad kannavad ja huvi on, need on kohal. Pluss need kes ei viitsi iga kord tulla - meil on internetis otseülekanded võistlustest.” Just otseülekanded ja internetis panustamine mängivad Gulli sõnul järjest olulisemat rolli.
Kuigi uuel hipodroomil on konkurentsitult Baltimaade parimad võistlustingimused, siis suurte auhinnarahadega võistluste kodumaale toomiseks tuleb veel tööd teha. “Lõpuks loeb hipodroomil see, et vahet pole mis rajal nad jooksevad, vaid see mis auhinnaraha on. Ma võin oma põllule teha ka mingi raja ja öelda, et nüüd esikoht on sada tuhat ja kõik hobused on kohal. Ei no kõik ei ole, aga kindlasti on huvi päris suur,” märgib Gull. Traavispordi olukorrast rääkides leiab hipodroomi juht, et igalt poolt saab juurde panna. “Treenereid võiks rohkem olla. Omanikke, kasvatajaid, talliinimesi, hobuseid. Auhinnaraha võiks alati rohkem olla. Publikut võiks olla rohkem. Ma arvan, et me oleme teinud palju tööd, aga meil on veel rohkem tööd ees.
Tallinna hipodroomi hullutav asukoht
Ärimehed Jaan Manitski ja Mats Gabrielsson soetasid üheksakümnendatel Tallinna hipodroomi, eesmärgiga selle magusale linna südame ja mere ääres paiknevale krundile uusarendus rajada. Tee selle eesmärgini on olnud aga oodatust konarlikum. Mitmel korral, kui asjad on hakanud liikuma, on vahele seganud kas kodanikuaktivistid, KAPO või linnavalitsuse bürokraatia. Nüüd on aga hipodroomi saatus otsustatud ning Manitskilt juba osa hipodroomist soetanud EKE kontsern on valmis ehitustegevust alustama niipea, kui linnavalitsus on ehitusload ära menetlenud. Alates uue hipodroomi avamisest Tuulas, on kadunud ka hobuentusiastide mure, et Baltimaade ainus hipodroom likvideeritakse ja uut asemele ei ehitata. Siiski puuduvad uuel hipdroomil veel tallid ja muu infrastruktuur, mille tõttu elavad hobused ja toimuvad võistlused endiselt pea 100-aastasel Tallinna Hipodroomil.
Hipodroomi kohale kerkib uus Tallinna tõmbenumber
EKE arendusdivisjoni juhi Karl Aderi sõnul tuleb Hipodroomi alale kokku kuni 49 hoonet. “Suurimad hooned asuvad ristmiku poolses küljes niinimetatud ärikvartalis. Territooriumi keskele rajatakse promenaad, mis teeb silmad ette kõigile siiani rajatud sarnastele linnaruumi kaunistavatele objektidele või peatänavatele,” lausub Ader. Arendus jaguneb kolmeks mahuliseks osaks.
Esimeseks etapiks on ärilinnak koos kortermajadega. Sinna tuleb ka suurem osa kogu kvartalit teenindavatest toitlustus-, kaubandus-, büroo- ja äripindadest. Hoonete vahele luuakse suured, Viru tänavast 2 korda laiemad jalakäijate alad. “Promenaadi keskne ala on turuplats, mis on võrreldav oma suuruselt kahe raekoja platsiga,” ei ole Ader võrdlustega kitsi.
Teine etapp kannab suuremas mahus sotsiaalseid funktsioone, sinna kerkivad näiteks lasteaed, perekeskused ning kortermajad. Antud piirkond saab olema esimesest etapist rohelisem ja oluliselt väiksema ehitustihedusega. Ala keskel jätkub kogu territooriumi läbiv promenaad. Haljasaladelt leiab laste mänguväljakuid, pinke, disainvalgusteid ning purskkaeve.
Kolmas etapp on kõige rohelisem ning suuresti projekteeritud lähtudes vaba aja ja sportimisvõimalustest. Siiski ehitatakse viimasesse etappi ka vähesel määral ärihooneid ning kortermaju. Roheluse tagamine tundub olevat üks projekti märksõnadest. “Haljastus katab territooriumist 26%. Kvartalisse planeeritud promenaadist saab Tallinna uus tõmbenumber,” väidab Ader.
Karl Aderi sõnul loodetakse kopp järgmise aasta esimeses kvartalis maasse lüüa. “Ehitustegevuse algus on veninud linnavalitsuselt ehituslubade põhjendamatult pika menetluse tõttu või siis meie saamatuse tõttu kõike linna soovide järgi teostada. Siiani pole ehituslubasid veel väljastatud, väljastatud on vaid lammutusluba.” Uue hipodroomi ehitusel toimuvate arengutega ei olevat see projekt aga üldse seotud. “Tuulas on YIT poolelt oluliselt professionaalsem rada juba valmis ja minu teada tallide küsimus ka juba lahenenud. Oleme heast tahtest hipodroomi Tallinnas veel avatuna hoidnud, kuna ehituslubasid veel pole ja ehitama asuda ei saa. Loomadel on tegelikult oluliselt paremad tingimused Tuulas,” räägib Ader. Muinsuskaitse all olev ainuke hipodroomi algusaastatest pärinev tallihoone aga restaureeritakse ning seal hakkab Aderi sõnul tegutsema restoran.
Plaanitava Hipodroomi Kvartali väravad (FOTO: EKE)
4 erinevat riigivõimu tunnistanud hipodroomi ajatelg:
1923 (25. november) - Vastvalminud Tallinna hipodroomil peetakse esimesed võistlused. OÜ Tallinna Hipodroomi taga seisid kümmekond Eesti mõjukaimat ärimeest (eeskätt Tallinna kaupmees Jaan Venter)
1933 (21. mai) - Toimub 50 osavõtjaga mäss, kui publik hakkas süüdistama hobuste juhte ja kohtunikke kokkumängus.
1940ndate algus - Võlgade tõttu hipodroom riigistatakse ja nimetatakse ümber Tallinna Riiklikuks Hipodroomiks.
1941 (22. juuni) - Viimased sõjaeelsed traavivõistlused.
1942 (7. juuni) - Sakslaste kontrolli all oleval Tallinna traavivõistluste rajal toimuvad taas võiduajamised.
1945 (10. juuni) - Esimesed võistlused Nõukogude võimu all. Loodi Harku-Järve sovhoos.
1953 - Sujub koostöö Venemaa kasvatustega ning Tallinnasse hakatakse tooma Orlovi tõugu traavleid, kes võistlevad Tallinna spordi rajaks ristitud hipodroomil.
1961 - Tulekahjus hävib umbes 7000 pealtvaatajat mahutanud tribüün ja kontorihoone.
1966 - Hipodroomi direktoriks saab Anton Mölder (ametis kuni 1980). Luuakse suhteid välisriikidega, eeskätt Soomega.
1980 - Hipodroom läheb Tori Näidissovhoosi alluvusest Tallinna Aiandussovhoosi koosseisu.
1992 - Pärast Eesti taasiseseisvumist luuakse AS Tallinna Hipodroom, mis peagi pankrotistub.
1994 - Hipodroomi soetab pankrotivarana AS Norfolk, mille taga seisab peamiselt Rootsi ärimees Mats Gabrielsson. Mõned aastad hiljem liitub temaga Rootsist Eestisse naasnud ärimees ja endine Eesti välisminister Jaan Manitski.
1999 - Manitski ja Gabrielsson erastavad hipodroomi 15,7 hektari suuruse krundi ostueesõigusega vaid 3,7 miljoni krooni eest.
2006 - Kahjumis virelev hipodroomi valdav AS Norfolk muudetakse MTÜ-ks.
2009 - Tallinna linnavalitsus algatab Hipodroomi alade detailplaneeringu, Eesti Ekspress kirjutab Põhja-Tallinna aktivistide ja mittetulundusühingute võitlusest hipodroomi likvideerimise vastu.
2011 - Hipodroomi valdava Alfa Property OÜ-d (mille enamusosanikuks on Jaan Manitski) esindanud advokaat Viktor Kaasik tunnistab end süüdi 10 000 euro suuruse pistise andmises Tallinna linnaplaneerimise ameti juhatajale Toomas Õispuule.
2012 - Kodanikeühendused kaotavad kohtus hipodroomi valdavale Alfa Property OÜ-le.
2017 - Aastate eest soiku jäänud jäänud plaanile Tallinna hipodroomi krundile elurajoon rajada ja hobuste võidujooksud Harjumaale kolida proovitakse taas elu sisse puhuda.
2020 - Päevavalgele tuleb järgmine korruptsiooniskandaal. Üks hipodroomi arenduse osanikest, Martin Künnap, lasi oma eksnaisel kanda Keskerakonna kontole 50 000 eurot, eesmärgiga saada roheline tuli arendaja välja pakutud sademevee süsteemile.
2021 - Juulis avatakse Saue vallas Tuulas uus hipodroom suurejoonelise American Horse Show’ga. Tallid ja muu infrastruktuur jääb esialgu ehitamata. Samal ajal Tallinnas on hipodroomi arendav EKE kontsern (kes ostis 2020. aasta suvel Alfa Property’lt osa hipodroomi krundist) valmis ehitustegevusega alustama niipea, kui linnavalitsus ehitusload menetletud saab.