Vabakutselised loomeinimesed on õrnal jääl
Tegu on Tallinna Ülikooli ajakirjanduse eriala esmakursuslase Rauno Ruus tööga, mis valmis kursuse „Intervjueerimise tehnikad, reportaaž ja olemuslugu” raames 2021. aasta sügissemestril.
Kultuurimaailm on praeguse koroonakriisi tõttu saanud väga palju kannatada ja kriis pole sugugi veel möödas. Vabakutseline näitleja Elina Reinold tõdeb: „Täiesti võimalik, et ühel hetkel tuleb otsida muud tööd, kui neid koroonalaineid ikka ja jälle tuleb.“ Mis seisus on muusikud ja näitlejad praegusel ajal ja kas ning kuidas nad tulevad toime? Mis juhtuks siis, kui kultuurimaailm peaks taas lukku minema? Kas selleks ollakse valmis?
COVID piirangute mõjutused teatris
Sihtasutus Endla Teater on riigi osalusega teater, mis on asutatud koos Pärnu linnaga. „Teater saab tegevustoetust riigilt mahus, mis on suurusjärgus 50% eelarves vajaminevast kogutulust,“ selgitab Endla teatri turundusjuht Inger Lilles-Nestor, kelle sõnul oli näiteks 2019. aastal tegevustoetuse summa ligi 1,5 miljonit eurot. Lilles-Nestori sõnul on võrreldes tunamullusega märgata selle aasta oktoobrikuus piletimüügi langust 50% ringis. Statistikaameti andmed näitavad, et kõikide teatrite koguarvestuses on piletimüük eelmisel aastal langenud 42%.
„Näeme seda, et nädala sees käiakse teatris märkimisväärselt vähem kui varasemalt ja et inimesi tuleb justkui uuesti teatris käima harjutada,“ ütleb Lilles-Nestor. Lisaks tegevustoetusele on Endla teatrile vahendeid eraldatud kaks aastat järjest ka Töötukassa ja Kriisiabi pakettidest.
(Allikas: Teater Endla)
Piirangud mõjutavad ka piletiostu harjumusi
„Kuna suur osa Endla teatri publikust käib meie etendusi vaatamas väljaspool Pärnut, siis mõjutavad ka teiste sektorite piirangud meie külastajate arvu (näiteks toitlustuskohtadele ja spaadele kehtivad piirangud),“ räägib Lilles-Nestor ning lisab, et muutunud on ka piletite ostmise harjumused. „Suletud olemise periood ja varasemad pikemal perioodil toimunud etenduste ärajäämised ning piletite ümbervahetamine ja etenduste edasilükkamine tõi kaasa sellise nähtuse, kus inimesed ei osta enam teatripileteid pikalt ette, vaid pigem tehakse ostuotsuseid lühema perioodi peale. Kasvanud on ka samal päeval teatrisse tuleku osas otsustavate inimeste hulk ja üldiselt on teatrikülastatavus vähenenud.“
Nakatumine teatris
„Praegusel hetkel on teater kaotanud oma publikust hinnanguliselt 50%, seda seetõttu, et enam ei pääse teatrietendustele kiirtestiga ja ilma COVID passita samuti ei ole teatrisse asja,“ selgitab Lilles-Nestor. Endla teatrist ei ole turundusjuhi andmetel veel keegi koroonanakkust saanud, kuid on inimesi, kes pelgavad teatris käia. Ometi peavad teatrid rangelt ettenähtud korraldustest kinni, kehtib maskikohustus ja ilma COVID-tõendita majja ei pääse.
Teatri vastupidavus uue võimaliku lockdown’i tulekul
Graafik kuvab teatrikülastuste koguarvu Eestis tuhande elaniku kohta viimase kümne aasta jooksul. Eelmisel aastal on märgata suurt langustrendi. Graafik pärineb Statistikaameti kodulehelt.
„Meil pole valikut,“ ütleb Lilles-Nestor, „kui olukord seda nõuab, siis peame leppima ja oma töid ümber korraldama lukustusperioodil võimalikeks tegevusteks.“ Endla teatri esindaja sõnul ei ole võimalik kahjusid vältida, „Meie eelarve koosneb toetustest ja omatulust. Omatulust peamise osa moodustab piletitulu ning ülejäänud omatulu komponendid on tihedalt seotud etenduste külastamisega. Kui külastused peatuvad, siis peaaegu kogu omatulu osa langeb ära. Kui riik leiab võimalusi selle ära langenud osa katmiseks erinevate meetmetega, siis teater saab peale lukustusperioodi taas jätkata.“ Endla teatri turundusjuht tõdeb, et isegi kui elu peaks lähiajal normaliseeruma ja piirangud kaduma, siis täielikuks taastumiseks sellest kriisist võib minna aastaid.
Riigieelarvelise teatrinäitleja vaatenurk olukorrast
Endla teatri näitleja Kadri Rämmeld, kes on tuntud ka osatäitjana seriaalis „Kättemaksukontor“, tõdeb, et hetkel on tööd meeldivalt palju. Jooksvalt toimuvad seriaali võtted ning äsja esilinastus Endla teatris ka uus lavastus „Kolm õde“, milles Rämmeld mängib ühte õdedest, Irinat. Kadri Rämmeld siiski nendib, et Eesti näitlejate palgad on nirud ning lisab sinna juurde, et kel kõrvalt teist tööd või toimetusi ei ole, see vireleb. Rämmeld kirjeldab pisut ka seda, milline nägi välja tema esimene lukustusperiood aastal 2020: „Kuna olen riigiteatri palgal, oli suur õnn lihtsalt puhata.“
(Allikas: Teater Endla)
Tundub tõesti, et Endla teatri või isegi ka üldisemalt riigieelarvelise teatri näitlejate jaoks võis esimene lockdownmööduda pisut rahulikumalt ja murevabamalt. Endla teatri turundusjuht Inger Lilles-Nestor selgitab, et riigipoolne tegevustoetus jõuab täies mahus kõigi töötajateni, sealhulgas ka näitlejateni ning töötasude mõistlikul tasemel hoidmiseks lisatakse sinna vahendeid ka teatri omatulude arvelt. Uurides, kas näitlejanna Kadri Rämmeld oleks valmis uueks lukustusperioodiks, vastas ta jaatavalt, kuid ainult juhul, kui teatripalk säilib.
Vabakutselise näitleja vaatenurk olukorrast
Vabakutseline näitleja Elina Reinold, kellel on hetkel kõige suurem koostöö VAT teatriga ja kes on samuti tuntud Eesti teleseriaalist „Kättemaksukontor“, räägib, et see oleks väga halb, kui kultuurimaailm taas lukku pandaks. Samas tõdeb ta, et kui koroonasse nakatumine on väga kõrge, siis ega publik niikuinii teatrisse tulla ei julge.
(Allikas: TV3)
Momendil on Reinoldil tööd üsna kaootiliselt, ühte kuusse on sattunud nii proovid, etendused kui ka võtted, kuid vabakutseline tõdeb, et koroona algusest saati on kõike siiski kolmandiku võrra vähem kui tavaliselt. „Enne seda perioodi olin kaua tööpakkumise ootuses ja ka uus aasta on veel üsna vaba,“ nendib näitlejanna ning lisab, et kui ka elu praegu normaliseeruks, ei aitaks see koheselt, sest on tekkinud olukord, kus vabakutselisi ei tahetagi väga kaasata lavastustesse, sest endalgi asutustes on keeruline. „Nagu oleks tagasi kahekümne aasta taha läinud, kui vabakutselisus oli alles haruldane,“ kirjeldab Reinold olukorda.
Uurides majandusliku seisu kohta, räägib näitlejanna Elina Reinold, et kokkuvõttes on sissetulekud vähenenud kindlasti poole võrra, sest ka uusi projekte-lavastusi ei tule piisavalt peale ning vanemad lavastused hakkavad juba mängukavast maha minema. Seda kinnitab ka Statistikaamet, mille andmetel on teatri uuslavastuste arv langenud eelmisel aastal ligi 25%.
„Majanduslikult on olnud ka täiesti nullsissetulekuga kuid,“ tõdeb Reinold. Samuti polnud ka näitleja suvi töörohke, Elina Reinold seletab, et isegi kui ta oleks teinud paar suvelavastust, siis näitleja palgaga ei oleks suutnud kuidagi pausi ajal kaotatut järele teenida. „Teatritöö eest ei saada Eestis sellist tasu, et seda saaks kōrvale panna. Kus teenib rohkem, on välisseriaalid ja -filmid, kuid sinna saavad eestlased harva suuri rolle,“ räägib Reinold. Ta lisab: „Praegune aeg selekteerib hästi välja need, kes saavad jääda näitlejaks ja kes mitte.“ Lisaks laval ja teles näitlemisele on Elina Reinold ka näitlejameisterlikkuse õppejõud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning veel viib ta läbi näiteringi kultuurimajas.
Praegusel ajal on loomeliitudest ja riigilt võimalik saada ka toetust, milleks tuleb esitada avaldus. Näitleja nendib, et toetused jõuavad temani, kuid äraelamiseks sellest ei piisa ning samuti pole see ka võrreldav sissetulekuga, millega varasemalt on arvestatud. Reinold selgitab: „Loometoetusega on nii, et seda ei saa üle kahe korra järjest küsida ehk siis 6 kuud + 6 kuud ja see on enamikel juba küsitud või kohe küsitud.“ Selline võimalus säilib siiski vaid kuni järgmise aastani. „Alates 1. jaanuarist 2022 taastub seaduse nõue, et kahe loometoetuse vahel peab olema 2 aastat pausi,“ seisab kirjas Kultuuriministeeriumi kodulehel.
Elina Reinold toob välja, et kui enne koroonat ja piiranguid oli vabakutselise ja teatrinäitleja vahe hägustumas, siis nüüd on piirid taas üsna selged. „Oleme muutuvate olude tunnistajaiks,“ tõdeb näitlejanna.
Muusiku vaatenurk praegusest olukorrast
Tuntud Eesti muusik Andres Kõpper ehk NOËP tõdeb samuti, et esinemistega on seis üsna kehvasti: „90% kontsertidest, mis novembris pidid toimuma, jäeti lõpuks ära.“
(Autor: Marleen Muhuste)
Samuti pole kuigi palju kontserdeid kalendris ees, mida kinnitab ka koduleht noepmusic.com, kus hetkel ei kuvatagi ühtegi eesolevat esinemist. Artisti sõnul praegusel ajal tööd siiski jagub, kuna tegeleb ka muusika kirjutamise ja produtseerimisega ning muusikavideote tegemisega.
Mis puudutab lukustusperioode, siis siinkohal toob Kõpper välja, et mõlemad lockdown’id on majanduslikult üsna korralikult tunda andnud. „Firma käive langes ikka kõvasti,“ nendib NOËP. Õnneks oli artisti sõnul tollel ajal ka muud muusikalist tööd, mis ei olnud seotud live esinemistega. Kui esimese lockdown’i ajal oli kontsertidega üsna kehv lugu, siis Kõpper kohe lisab, et selle aasta lukustusperioodil oli olukord isegi kohati hullem esinemiste osas. „See aasta oli paus isegi pikem kui eelmine aasta, viis kuud ei olnud ühtegi esinemist,“ tõdeb muusik.
NOËPil on positiivne kogemus ka loometoetuse taotlemisega ning on kuulnud, et ka tuttavate avaldused toetuse saamiseks on rahuldatud. Mis puutub võimalikku uude kultuurimaailma lukustusse, siis arvab Andres Kõpper, et tema oleks selleks valmis ja suudaks toime tulla.
Lähemalt toetustest vabakutselistele loovisikutele
Loometoetuse suurus Kultuuriministeeriumi andmetel on Vabariigi Valitsuse kehtestatud riiklik miinimumpalk ning sellelt makstakse ka sotsiaalmaks. Taotluse võib loovisik esitada igal ajal, kui sissetulek on peatunud ja isik vastab sätestatud tingimustele, taotluste esitamiseks ei ole ka tähtaegu. Igas tunnustatud loomeliidus on ministeeriumi andmetel loometoetuste eest vastutav töötaja, kuid nõu võib küsida ka otse Kultuuriministeeriumist.
Tähelepanu tuleks veel juhtida asjaolule, et Kultuuriministeeriumi andmetel on 1. jaanuarist 2022 vabakutselisel loovisikul õigus saada loometoetust vaid juhul, kui ta on loometoetuse maksmisele eelnenud kuul (ehk 2021. detsembris) saanud tulu võlaõigusliku lepingu alusel kuni 327 eurot bruto kuus. Selle aasta detsembris taotlust esitades tohivad novembrikuu sissetulekud olla kuni 584 eurot.
Toetuseta ei jää ka loovisikud, kes loomeliitu ei kuulu
Toetust on võimalik taotleda ka vabakutselistel loovisikutel, kes ühtegi tunnustatud loomeliitu ei kuulu, kuid vastavad siiski teatud tingimustele (loovisikute ja loomeliitude seaduse § 3 lõige 1 ja § 16) ning on viimase kolme aasta jooksul olnud oma loomealal aktiivsed. Eelnevalt nimetatud inimesed saavad ministeeriumi sõnul toetust küsida, kui täidavad selleks ettenähtud vormi Toetuste Menetlemise Infosüsteemis.
Koroonaviiruse leviku riskitase alanes 2. detsembril 2021 fooril oranžilt ehk kõrgelt tasemelt kollasele ehk keskmisele tasemele. „2. detsembri seisuga on koroonaviiruse leviku ohu põhimõõdikud Eestis langustrendis ja püsinud alates 28. novembrist kollasel ehk keskmisel ohutasemel. Vähenenud on nii 7 päeva keskmine nakatunute arv kui ka uute hospitaliseeritute arv,“ teatab Valitsuse kommunikatsioonibüroo. Riskitaseme alandamine vähendab ühtlasi ka tunduvalt võimalust, et kultuurimaailma tegevused seisatakse ning annab lootust, et loomeinimesed saavad oma tööga jätkata.