Tantsu loomine on valikute tegemine...

Vasakult Aneta Varts, Sandra Põld, David Truusa, Birgit Orulaid, Marit Miller
Autor: Heili Lindepuu

 

“Tantsu loomine on ju valikute tegemine, mistõttu on selle juures pidev mõtestamine ja küsimine, miks ma midagi teen, minu jaoks väga oluline”, just nii lausus üks tänavune lõpetaja.

Tallinna Ülikooli BFMi koreograafia õppekaval lõpetab sel kevadel taas magistrikursus. Artikli avaldamise hetkeks on Eestil juures kolm koreograafia magistrit – Aneta Varts, Birgit Orulaid ja David Truusa. Magistritööde kaitsmise järge ootavad Marit Miller ja Sandra Põld.

Pöörasime Aneta, Birgiti ja Davidiga korraks pilgu nii ette- kui tahapoole.

Vaatame korra seljataha. Milline on olnud meeldejäävaim ja enim mõjutanud sündmus/kohtumine/koostöö magistriõpingute jooksul?

Birgit: Üks meeldejäävamaid kogemusi minu ülikooliõpingute ajast oli koostöö Läti kultuuriakadeemia bakalaureusetudengitega, keda me ühe nädala jooksul õpetada saime. See oli üks põnev ja innustav väljakutse.

Aneta: Minu jaoks samuti. Meil oli võimalik kompositsiooniõppeaine raames teha koostööd Riia tantsutudengitega, nendega koos oma ettevalmistatud ideid edasi arendada ning koos kursusekaaslastega see terviklikuks kompositsioonitööks vormida. Esiteks oli see esmakordne põhjalik kogemus töötada suure, tantsuga professionaalsel tasandil töötavate inimeste grupiga, kellest kõik olid vaimustavad liikujad. See kogemus viis mugavustsoonist välja, distsiplineeris, tõestas ettevalmistuse vajalikkust ning õpetas veelgi rohkem kohanema – oma ideedest õigel hetkel lahti laskma ja neid vastavalt sihtgrupile kohandama. Lisaks sellele oli see meie pisikese, aga super toreda magistrikursuse ainuke pikemalt koos veedetud aeg. Kuna magistrantuuris õppivad inimesed teevad tihtipeale õpingute kõrvalt ka midagi muud, siis oli see ühine elukoha jagamine ja koosveedetud nädal eriti väärtuslik. Meenutame kõik seda aastatagust ühist aega hea tundega.

David: Ma ei suuda kahe vahel valida, seega räägin mõlemast. Esimene meeldejäävaim kogemus oli Renee Nõmmiku ja Tiina Olleski korraldatud õppereis Riiga. Tänan neid selle professionaalse juhendamise eest. Nõustun Birgiti ja Anetaga ülalöeldu osas kogu reisi väärtuse asjus. Teiseks oli magistritöö protsess koos praeguse koreograafia ôppekava esimese kursuse tudengitega, kellega koostöö oli vastastikku sütitav. Aitäh, Koreokiht, ja toredate tulevaste koostöödeni!

Milline on kõige olulisem mõte, mille koreograafia magistriõpingutest kaasa võtad? 

Aneta: Õppimine on tore, sest saan alati teada seda, kui paljut ma veel ei tea ja kui palju on veel teada saada. See tunne muudab maailma ees veelgi alandlikumaks, tekitab uudishimu ja paneb küsima, mida veel tantsuvaldkonnas uurida ja avastada tahaksin. Lisaks panen magistriõpingutele punkti selle tundega, et jätkuvalt ei ole ühtki teist eriala, mida sooviksin parema meelega õppida.

Birgit: Ülikooliõpingutel olen saanud kinnituse mõtteviisile, et igal asjal on mitu tahku ning kõike, mida näen, on võimalik vaadata erineva külje ja nurga alt. Seda nii kunstis kui igapäevaelus, oleneb millise nurga alt vaadata.

David: Oskuse töötada uute inimestega ja tundmatutes kooslustes. Õppekava võimaldas teha koostööd eri tantsuvaldkondade ekspertide ja tudengitega nii Eestist kui mujalt. Ma hindan väga mõtteid ja ideid, mis tekivad mittetuttavates keskkondades ja praktika on näidanud, et tihti panevad seesugused olukorrad end rohkem pingutama. Ja mis tähtsus on ajaplaneerimisel!

Millisena näed tulevikus enda positsiooni ja tegevust tantsuvaldkonnas?

David: Kuna ma juba aktiivselt tegutsen tantsuvaldkonnas (erineval tasandil eesti rahvatants ja lastele uisutrennid), siis plaanin ikka sama palju valdkonda panustada.

Birgit: Plaanin jätkata magistritöö raames alustatud teemaga, kus koostasin võimlejatele harjutusvarasid, mida on võimalik kasutada treeningu ettevalmistavas osas. Harjutusvarad põhinevad tantsustiilidel ja tantsutehnikatel. Sama harjutusvara sobib ka tantsutundides soojendusteks.

Aneta: Kindlasti näen oma tegemisi seotuna vähemal või rohkemal määral haridusega. Olen 6 aastat töötanud Rocca al Mare Koolis. Mõtestan, mida ja kuidas siit magistriõpingutest nüüd edasi. Mis saab minu elus olema pärast õpinguid teisiti? Oleks ju veidi nukker, kui kõik oleks täpselt samamoodi, kui kaks aastat tagasi. Tunnen, et õpingud on paotanud uusi põnevaid uksi ja pakkunud võimalusi selle kaudu luua sidemeid erinevate meie valdkonna inimestega. Üks eesmärke on kindlasti oma magistritöö teema – tantsueriala inimese muusikalist teadlikkust arendava metoodika edasiarendamine ja loomine. Seda eesmärgiga, et loodu ei jääks vaid magistritööks, vaid oleks loodetavasti kasulik ka kellelegi teisele. Selgeks on saanud see, et muusika ja tants ei kao minu elust kuhugi, vaid on tulnud, et jääda ja põnevaid kogemusi pakkuda. Tahaks veelgi rohkem ka ise tantsida, mistõttu jõuan ikka ja jälle mõtte juurde, kuidas saaks trummide taga istudes samal ajal tantsida…

Sellega seoses unistan oma lõputööna loodud metoodika jagamisest erinevate inimestega ning võimalusest ka oma töö raames veelgi rohkem reisida. Reisida nii, et selle põhjuseks oleks selle päris oma asja jagamine erinevate inimestega, et saaks õpetades õppida. Unistan ka ühest tantsulavastusest, kus saavad muusika, rütm ja kehaliselt aktiivne koreograafia omavahel kokku. See unistus las küpseb veel.

Mida sooviksid praegustele koreograafiatudengitele öelda?

Aneta: Mida külvad, seda lõikad. Olen siiralt seda usku, et igasugusest olukorrast on võimalik midagi uut avastada ja õppida. See, kui palju me mingist olukorrast, näiteks ülikooliõpingutest kaasa võtame, on võrdelises seoses meie enda panuse ja pühendumisega. Ei tasu oodata, et suhtume ükskõikselt ja külmalt, aga ikka tuleb keegi ja paneb meile kulbiga pähe ning südamesse erakordseid kogemusi ja just meie jaoks vajalikke teadmisi. Kindlasti aitab kaasa ka see, kui küsime endalt, mida ja miks me õppima oleme tulnud. Enda fookuse seadmine aitab ka rohkes teadmiste ja kogemuste tulvas ellu jääda. Vähem ükskõiksust, rohkem kirge ja südamega süvenemist!

Birgit: Kui sulle üks hetk tundub, et sa tead kõike ja kõik tundub nii selge ja lihtne, siis tegelikult ei tea sa midagi, sinu tee alles algab.

David: Ära liialt mässa! Inimesed ja õpetajad te ümber tahavad teile head ja panustavad teie kujunemisse tantsumaastikul misiganes viisil. Võta vastu, analüüsi ja siis mõtle, kas teadmine on kasuks või mingil moel hiljem kasuks. Aneta, mu kursakas, ütles õiget asja ülal: mida rohkem õpid, seda rohkem saad aru, kui vähe sa tead.

Maailm saab juurde ühed eriilmelised ja huvitavad tantsuprofessionaalid. Loodetavasti hoitakse neid tantsumaastikul hellalt, sest ei ole soovi, et niigi haprast valdkonnast nagu tantsukunst kaoksid noored, kes on õnnelikud, et tants on nende elus ja et nad saavad ja tahavad sellega tegeleda süvenenult!