Olemuslugu: Kas lumeta talvedel jääb talisport ellu?

Astudes sel talvepäeval sisse Jõulumäe väravatest, vaatab vastu lumine oaas. Paksu lumeteki alla on peitunud nii keskust ümbritsev lopsakas mets kui ka hubane spordihoone.

Talisport toob paljudele inimestele suurt rõõmu – olgu selleks siis suusatamine koos perega või uisutamine päikeselisel märtsipäeval. Kuid talisport on ka majandustegevus – ja seejuures on tegu majandusharuga, mida otseselt mõjutab kliimasoojenemine.

Kliimasoojenemine ning energiahinnad on muutunud viimasel aastakümnel aina aktuaalsemaks murekohaks. Elektrihinnad on laes, olles teinud viimase aasta jooksul tohutu hüppe ning tõusnud Eestis eurostati andmete põhjal (2021-2022) üle 55%. Hirmu tekitavad uurimused osutavad globaalsele temperatuuritõusule, mis omakorda käivitab hulga globaalseid ahelreaktsioone.

Kuidas mõjutab ähvardav globaalne soojenemine ja energiahindade ehmatav tõus talisporditeenuste pakkujaid ning tarbijaid?

Teemale aitavad selgust tuua Jõulumäe Tervisespordikeskuse juhatusliige Eido Tasalain, Nõmme Spordikeskuse direktor Toomas Klasen ning murdmaasuusatajatest Suusapoisid Anders ja Simo.

Selgub, et talisporditeenuste pakkujad on kunstlume tootmissunni tõttu tundnud energiakriisi mõju eriti rängalt. Kui talv on soe ja pole piisavalt lund, tuleb toota kunstlund – see aga on energiamahukas tegevus ning energiahinnad on teadagi kasvanud.

Kunstlumel on loodusliku lumega võrreldes nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Kunstlumi, olles looduslikust lumest 3 korda raskem, sulab küll kolm korda aeglasemalt, kuid on tavalise lumega võrreldes äratuntavalt libedam - ja mis kindel, kallim!

Jõulumäe tervisespordikeskuse juhatuse liige Eido Tasalain ütleb, et päev kunstlume tootmist läheb neile 2022/2023 aasta talveperioodil maksma koguni 2000 eurot ning kahe kilomeetri pikkuse suusaraja loomiseks tuleks kunstlund toota 3 nädalat. See teeb kogusummaks 42 0000 eurot ning meetrihinnaks 21 eurot!

Nõmme Spordikeskuse direktor Toomas Klasen ütleb aga, et neil kulub ühe kilomeetri pikkuse suusaraja tarbeks kunstlume tootmiseks 12 000 eurot. See teeb meetrihinnaks 12 eurot. Eido Tasalain Jõulumäelt lisab, et kui varem tootsid nad kunstlund alates neljast, siis nüüd alates kuuest miinuskraadist. “Täna võime mõelda isegi seda, et kui meil poleks looduslikku lund, siis oleks Jõulumäel tõenäoliselt isegi rohkem kliente kui loodusliku lumega,” lisab Tasalain.

Kui loodusliku lumega on terve Eesti suusaradu täis, siis lumeta talvel on tema sõnul korralikke kunstlumest suusaradu, nagu Jõulumäel, vähe. „Eestlased on kunstlume tootmise omaks võtnud,” lisab Tasalain. Isegi kui rajad on lühemad, hindavad Tasalaini sõnul inimesed kvaliteeti üle kvantiteedi ning mis kõige olulisem – saavad väljas suusatada.

Aga kas kliimasoojenemise tõttu võib juhtuda, et talisport kolib siseruumidesse? Tasalain vastab kiirelt: “Ei, talisport ei koli siseruumidesse ja selles olen ma 100% kindel. Tänapäeval on juba olemas süsteeme, mis toodavad lund ka +20 kraadiga, mingil hetkel tuleb lihtsalt need investeeringud teha ja osta needsamad seadmed, millega saab ka 0 kraadi või +1-ga neid suusaradu õue teha.”

Nõmme Spordikeskuse direktori arvamus plusskraadidega kunstlume tootmisest on aga Tasalainest väga erinev. Moodsad lumekahurid on väga energiamahukad ja Nõmme Spordikeskuse direktori Klaseni hinnangul ei pruugi kunstlume tootmine nulli või plusskraadidega tervisespordi vaatest ära tasuda. Mõistlik oleks see investeering Klaseni sõnul vaid tippspordikeskustel, kui sedagi. Kui kunstlume tootmine on kallim, mida tähendab see tarbijate jaoks?

Eido Tasalaini sõnul on ettevõtjal oluline mõista, et inimesed on täna väiksema maksejõuga: “Jah, igasugune majandusloogika ütleb, et me peaksime tõstma hindu, et saada rohkem raha. Tõusevad küll mugavusteenuste ja toidu hinnad, aga majutushindu me tõsta ei kavatse ning oma varustusega radu ning loodust nautima tulemine jääb endiselt tasuta tegevuseks.”

Tasalain räägib, et talispordi populaarsus on Eestis mõneti tõusnud – tänu koroonale. “Kuna väga paljud siseruumid olid kinni ja inimestel polnud suurt midagi teha, nägime hüppelist talisportijate arvu tõusu, tänaseks on see küll veidi vähenenud, aga ei ole siiski kukkunud koroonaeelsele tasemele.”

Mida arvavad aga talispordi tulevikust sportijad ise?

Tik Tokis kuulsust kogunud Suusapoisid Anders ja Simo on tegelenud murdmaasuusatamisega juba üle 15 aasta ning tunnistavad ja on teadlikud kliimasoojenemise probleemist nii praegu kui ka tuleviku perspektiivis.

Mure talispordi tuleviku osas on nende sõnul nii nende tulihingeliste fännide kui ka nende endi mõtteis: “Talisport on suuremas pildis langustrendis ning selle tulevik pole ilmselt eriti helge,” sõnavad Anders ja Simo. “Selle muutmiseks peaks Eesti talispordi tingimusi paremaks muutma ning sellesse rohkem investeerima. Tõenäoliselt saab talispordis tulevikus olema veel suurem roll välismaa treeningvõimalustel.”