Naised on auto värvi valides ratsionaalsemad kui mehed

Paljud meist on kuulnud arvamust, et naised on meestest emotsionaalsemad ning tihti sellega ka nõustutakse. Samuti valitseb veendumus, et punast värvi sõiduauto ei sobi mehemudelisse, kui see just mõni vahva sportauto ei ole. Neid ja muid huvitavaid detaile avastas möödunud aastal grupp Tallinna Ülikooli tudengeid, kes uurisid, kas ja mil määral mõjutavad Euroopa kultuurilised konnotatsioonid eestlaste valikuid, kui jutt käib auto värvist. 

Alustuseks

2021. aasta septembris otsustas grupp Tallinna Ülikooli tudengeid ülikooli erialasid lõimiva uuenduse (ELU) projekti raames viia läbi uuringu Eesti autoostja värvieelistusest. Sõiduauto kui globlaane massitarbeese ümbritseb meid igapäevaselt kõikjal ning otsesemal või kaudsemal määral on sellest mõjutatud iga tänapäevase ühiskonna liige. Ja endiselt leidub hulgaliselt inimesi, kelle jaoks on auto tähendusväli palju laiem kui pelgalt tarbeese. 

Uuringu fookus oli eraisikutel, kelle sõiduki esmaregistreerimine ei oleks varasem kui kuus aastat. Valikusse sobisid nii sõiduautod kui maasturid (kategooriad M1 ja M1G). Transpordiameti avaliku statistika lähtematerjal näitas, et 2016-2020* Eestis esmakordselt registrisse kantud erasõdukite kolm populaarsemat värvi on hall, must ja valge. Neile järgnevad sinine, punane, pruun, beež, hõbedane, tumehall ja tumesinine. Napilt, kuid kindlalt, jäi esikolmik moodustamata meie rahvusliku sümboolika värvikoodist.

*Transpordiameti avalikku statistikat ei olnud võimalik hankida jooksva aasta kohta. Kuna uuring viidi läbi 2021 sügisel, sisaldas TA avalik andmebaas kõige värskemat teavet 2020. aasta kohta. 2021. a andmeid kogus uurimisgrupp iseseisvalt.

10 populaarsemat Eestis 2016–2020 a. esmaregistreeritud sõidukite värvi.

Allikas: Transpordiamet, 2021

Kokku esines aastatel 2016–2020 esmakandena registrisse kantud sõidukitel 27 erinevat värvitooni. Uurimuse teoreetilises osas vaadeldi kuue populaarsema värvi kujunemislugu Euroopa kultuuriloo foonil ehk halli, musta, valget, sinist, punast ja pruuni värvi. Uurimuse praktilise osana viidi läbi internetiküsitlus, milles osales kokku 518 inimest. Lõpliku valimi moodustas 437 vastanut. Vastused olid anonüümsed.

Nimetatud kuue värvi ajaloo uurimisel tuli mõistagi välja ka see, et värvide tähendusväljad on aja jooksul muutunud. Näiteks sinine värvitoon liikus juba Antiikajal mitmetähenduslikult positiivsel ja negatiivsel skaalal, mistõttu selle täpset tähendust fikseerida ei õnnestunudki. Näitena võib tuua sinise heledama tooni (caelum), mida Vana-Roomas omistati peamiselt jumalatele, samas kui tumedam, n-ö sügavam sinine (caeruleum) kõlbas vaenlase või vähem auväärse isiku kirjeldamiseks. Kui aga inimesel juhtusid olema sinised silmad, peeti seda lausa puudeks. Tänapäevases Lääne kultuuriruumis on aga sinisest saanud üldine lemmikvärv. Korporatiivsetes värvipalettides kujutatakse sinisena Euroopa Liitu, Euroopa Keskpanka, NATO’t jt institutsioone.

Üllatuseks

Statistika järgi valis 54% naistest autovärvi praktilisel kaalutlusel, värvi meeldivuse tõttu aga 46% vastanuist. Meeste puhul oli vastupidi: praktilisel kaalutlusel valis auto värvi 42%, selle meeldivuse tõttu 58% vastanuist. Uuring näitab, et mehed on auto värvi valikul naistest tunduvalt emotsionaalsemad.

Mõneti oodatava tulemusena selgus, et punase auto omanikud on keskmisest nooremad (keskmine vanus oli 30 aastat). Hallide autode omanikud olid teistest keskmiselt vanemad (42,8 aaastat). Üllatust pakkus aga tulemus, mis samuti lõhub stereotüüpset mõtlemist. Punast värvi autoomanikest oli mehi 50,6%, naisi 49,4%. Vahe ei ole suur, kuid üldine avalik arvamus näib olevat, et punane auto on rohkem „naistekas“. Selgub, et seegi on müüt.   

Kokkuvõtteks

Uuringu peamine eemärk oli välja selgitada autoostjate värvieelistuse põhjus ning vaadelda, millisel määral mõjutavad seda värvide kultuurilised tähendused.

Tulemustest saame järeldada, et peaaegu pooled (48%) neist, kes endale aastatel 2016–2021 auto soetasid, on praktilise meelega – nende soetatud sõiduki värvil on määrduvust näha vähem kui erksama värvi puhul. Üks tõlgendus sellele valikule on see, et eestlasest autoostja on laisk ega viitsi oma sõidukit pesta. Teine võimalus on, et tal on ükskõik kui määrdunud on auto, peamine, et see eriti välja ei paistaks.

Uuritud kuus värvi ja vastajate märgitud kolm esimest märksõna esinemissageduse alusel:

Kui võtta aluseks, et kaks populaarsemat (2016–2021) auto värvi Eestis on hall ja must, saame järgmise profiili: eestlane soovib auto värviga väljendada väärikust, rõhuda klassikalisust, kuid näidata ka modernsust. Samal ajal peab auto värv olema soliidne ning väljendama kindlasti kvaliteeti. Kõige selle foonil tuleks siiski jääda märkamatuks. 

Kokkuvõtvalt saame tõdeda, et Euroopa kultuuriloosse ulatuvad värvide konnotatsioonid rakenduvad selgelt vaid umbes pooltele eestlastest autoomanikele. Teine pool ei lase end mõjutada muust kui praktilisest meelest.

————————————————————-—————-

Uuring viidi läbi 2021. a sügisel Tallinna Ülikooli eralasid lõimiva uuenduse ELU projektis „Värvid keeles ja kultuuris“. Uurimisrühma liikmed: Hanna Jairus, Cassandra Uus, Merli-Triin Eiskop, Marleen Mihhailova, Aleksanders Sapogs, Veiko Vaikmaa. Juhendajad: Mari Uusküla ja Merilyn Meristo.