Uudised

Lapsevanemad ja Tallinna linn on hädas rõvetsevate asotsiaalidega

Kursuse "Uudis" raames kirjutas tudeng Tairi Alanurme uudise murest asotsiaalidega.

Asotsiaal

Lapsevanemaid häirivad lasteasutuste ja mänguväljakute läheduses laaberdavad asotsiaalsed inimesed. Munitsipaalpolitsei käed jäävad napsutajate tabamiseks lühikeseks.

Kristiine linnaosas elaval Maril on kaks last ning oma koduümbruses alkoholijoobes inimeste nägemine on nende jaoks igapäevane nähtus. Mari sõnul veedavad joobes inimesed enamasti toidupoe läheduses, sest nii on neil mugav alkoholi ostmas käia. Mõni kerjab poe ees ka selleks raha. Ta on näinud korduvalt, kuidas urineeritakse poe seinale, maja ja poe vahel oleva aia peale ning mujale, kuhu joobes isikul parajasti tuju urineerida on. Poe vastas asub koolimaja, mille kõrval on omakorda lasteaed. “Väikeste inimeste kontingenti on väga palju, kelle trajektoorile selline vaatepilt jääb,” rääkis Mari. Lisaks
kasutavad lapsed kooli ja poe vahetus läheduses olevat bussijaama, kus Mari sõnul on alatihti rõvetsemist näha. “Magavad, joovad, oksendavad, on pooleldi alasti,” kirjeldas ta bussijaamas toimuvat. Ta peab seda valeks, et laste arvates on selline vaatepilt linnaruumis normaalne.

Terjel ja tema 5-aastasel lapsel on Mustamäel koduläheduses mänguväljak, kus neile meeldib aeg-ajalt käia. Mängulist ja rahulikku meeleolu häirivad pargipinkidel alkoholijoobes inimesed. Terje rääkis samuti, kuidas laaberdajate suvaline urineerimine ei ole harv nähtus. Lisaks sellele reostatakse pargipingid ja mänguväljakud taara ja suitsukonidega. Ta rääkis, et ette on tulnud häirivaid olukordi, kus joobes inimesed kommenteerivad valjuhäälselt tema ja lapse välimust. Ta leiab, et probleemi lahendaks pinkide ära korjamine. “See annabki neile võimaluse looduses peatuda ja juua,” selgitas ta.

Tallinna munitsipaalpolitsei ameti avalike suhete peaspetsialist Meeli Hunt kinnitab, et asotsiaalsed ja joobes inimesed on linnaruumis süvenev probleem. Tema sõnul on praktiliselt kõik kohad vaikselt napsutajad täis. “Meie käed jäävad väga lühikeseks,” rääkis Hunt ning lisas, et kõikide kättesaamine tähendaks igapäevaselt suurt käsitööd. Munitsipaalpolitsei reageerib inimeste tehtud väljakutsetele, aga käiakse ka ise patrullimas. 22. maist hakkab munitsipaalpolitsei kasutama jalgrattapatrulli, mis lihtsustab varem autoga pääsmatuks jäänud kohtadesse pääsemist.

“Juhul kui on tegemist raskes joobes isikuga, siis kutsub patrull välja ka politsei. Kui on kergemas joobes inimene, siis tehakse protokoll,” rääkis Hunt, ent lisas, et alati seda ei teha. “Näiteks juhtudel, kui inimene südamest kahetseb ja kenasti käitub,” selgitas ta. Väljakutsetele reageerimisvõimekus ja vajadus on nii politseil kui muntsipaalpolitseil. Hundi sõnul on hakanud rohkem inimesi tegema väljakutseid munitsipaalpolitseile, sest inimeste teadlikkus on tõusnud.