Haridussüsteem, mis ei luba eksida

Vanakreeka filosoof Platon on öelnud: “Suund, kuhu haridus inimese viib, määratleb tema tulevase elu.” Tunnen, et selle mõttega on raske vaielda- omandatud haridus mõjutab meie tuleviku valikuid, võimalusi ja on oluline osa meie identiteedist. Ometi eeldatakse, et äsja gümnaasiumi lõpetanud 19- aastane suudab oma edaspidist elu kujundava valiku teha õigesti esimesel katsel. 

Eriala vahetamine ülikoolis peaks tudengi jaoks olema lihtsam ja rohkem toetatud, sest paljud noored ei tea kohe peale gümnaasiumi lõpetamist, millist karjääri nad tahavad. Uuringud näitavad, et inimese aju areneb umbes 25. kuni 30. eluaastani. Viimasena saab küpseks eesajukoor- just see osa ajust, mis aitab juhtida kriitilist mõtlemist, kontrollida emotsioone ja vastu võtta suuri otsuseid, nagu on ka terve eluks eriala valimine. Just seetõttu on oluline, et ülikoolides oleks erialavahetus lihtsam- 19-aastasel noorel ei pruugi olla oskuseid, et selline raske valik langetada. 

Inimese huvid ja hobid muutuvad elu jooksul palju. Tihti on ülikooli minek paljudele noortele väga uus ja silmaringi avardav kogemus, sest see pole pelgalt koht, kus õppida, vaid ka ruum, kus noor inimene isiksusena ääretult palju areneb. Lisaks sellele muutuvad kõrgharidust omandades paratamatult noorte eesmärgid ja prioriteedid elus. Seetõttu on ju arusaadav, et just ülikooli minnes saavad paljud aru, et nad sooviksid hoopiski millegi muuga tegeleda. 

Siiski võiks ju hoopiski öelda, et erialavahetus ei tohiks olla lihtsam, sest see pikendab õpingute kestust ja koormab haridussüsteemi - tudengid peaksid enne ülikooli oma valikud põhjalikumalt läbi mõtlema. Sellegipoolest leian, et õpingute kestuse pikenemine ei võrdu aja raiskamisega. Selle aja jooksul õpib tudeng siiski, isegi kui ta ei pruugi palju teada saada endale mittesobiva eriala kohta, õpib ta enda kohta selle protsessi käigus enim. 

Kui haridussüsteem ei toeta erialavahetust ülikoolis, tekitab see olukorra, kus ümberõppe vajadused tööturul kasvavad. See võib lõppude lõpuks olla isegi kallim, kui erialavahetuste toetamine. Peale selle, kui eriala on raske vahetada, tähendab see, et õpingute katkestamine ning kõrghariduseta jäämine muutub järjest tavalisemaks. Need on omakorda probleemid, mille lahendamine on kõvasti kulukam - nii ajaliselt kui ka rahaliselt.

Üks võimalikest lahendustest sellele probleemile võiks olla üldhariduspõhise esimese õppeaasta rakendamine, nagu on seda tehtud Ameerika Ühendriikides. Seal on tihti teaduskonna peale esimesel aastal suuremas osas samad ained. Alles 2. või 3. aastal valitakse omale spetsiifiline eriala või elukutse. Teine ning lihtsam lahendus oleks taastada tasuta VÕTA võimalus. See võimaldaks näiteks Tartu Ülikoolis ühe semestri õppinud tudengil hõlpsamalt tulla Tallinna Ülikooli, sest ta saab oma tehtud töö eest vaatamata eriala mittesobimisele siiski ainepunkte. 

Kui tahame, et võimalikult paljud tudengid jõuaksid endale sobiva eriala ja elukutseni, peame olema valmis pakkuma neile paindlikkust ja valikuvabadust. On oluline meeles pidada, et erialavahetus ei ole läbikukkumine või ajaraiskamine, vaid samuti oluline osa eneseleidmisest.