Finantsvabadus või rahavabadus?

Keskkooli lõpetav Kevin ei tea, mida edasi õppida. Ta otsustab, et võtab vaheaasta ja keskendub iseseisva elu alustamisele. Ta hakkab internetist uurima, kuidas see rahateenimine õieti käib. Ta loeb, et krüptovaluuta tõuseb lähikuudel tuhandeid protsente. Ta hakkab teemat uurima ning mitmed edukad inimesed sotsiaalmeedias kinnitavad seda prognoosi. 

Internetis on inimesi, kes annavad finantsnõu justkui heast südamest. Ka Eestis on mitmeid materiaalselt edukaid isikuid, kes oskavad väga hästi kõnelda. Näiteks ettevõtja Raivo Hein on sotsiaalmeedias nii populaarne, et temast on saanud avaliku elu tegelane. 

Finantsnõu ei tohiks anda need, kel puudub nõustamiseks vastav haridus. Sotsiaalmeedias on mitmeid inimesi, kes keskenduvad teistele finantsnõu jagamisele. Kuna neil puudub selleks vastav haridus, siis võib nende antud soovitustel olla kuulaja jaoks kurvad tagajärjed. 

Need, kes on rahaliselt edukad, ei pruugi mõista tagajärgi, mis nende soovitused võivad kaasa tuua. Finantskõnelejad on reeglina väga karismaatilised – räägivad kaasahaaravalt ja sütitavad inimesi võtma riske, mida nad varem ei oleks kaalunudki. Kuid rahamaailmas on vaja külma ja selget mõtlemist – riskid on suured ning kõik ei ole võitjad. 

Samuti on nõuandja sissetulek tihti seotud kõnelemisega – nende eesmärk on saada esinemiskutseid ning kõlapinda. Enda investeerimise portfooliot nad reeglina ei avalda. Kuidas läheb kuulajaskonnal – selle eest nad ei vastuta. “Igaüks on ise oma õnne sepp!” 

Nõustamine on valdkond, mis nõuab spetsiifilisi oskusi ning haridust – ei piisa ainult sellest, et nõuandja on edukas. Kui inimene tahab heasse vormi saada, siis mõistlik on teha koostööd professionaalse treeneriga, mitte lasta heas vormis sõbral end treenida ja hiljem mõelda, miks liigesed katki on. Sama loogikat võib kasutada ka finantsnõustajate kohta. 

Finantsturgudel on alati inimesi kellel veab – ja seda mitu korda järjest. Lihtne on hakata seda vedamist pidama oskuseks. Ning ohtlik on see, kui seda vedamisest tingitud edu hakata teistele õpetama. 

Samas räägitakse koolis finantsvaldkonnast vähe ning on hariv, kui edukas inimene oma tarkusi jagab. Finantskõnelejad on piisavalt karismaatilised, et jõuda noorteni ning panna neid enda rahaasjadele mõtlema. Mis selles halba saab olla? Samuti öeldakse, et “õppida tuleb parimatelt”. Kui inimene on ennast ise üles töötanud, siis eeldatavasti on tal jagada elulisi soovitusi.

Kuigi finantsmaailmast räägitakse koolis vähe, ei ole isehakanud nõustajad sellele lahendus. Kui inimene tahab kedagi nõustada, peab tal olema selleks vastav sertifikaat. Tegemist on kogemusnõustajaga, ning kogemusnõustajal peab olema vastav väljaõpe. 

Investeerimisega kaasnevad majanduslikud ja psühholoogilised riskid. Kiire rahakasv võib tekitada inimese hasarti ja lõpptulemus võib olla sama kui oleks pokkerilauas majavõtmetest ilma jäänud. 

Vastutustundetu rahaasjadest rääkimine võib kaasa tuua sotsiaalseid probleeme. Kui räägitakse palju, et rahakasvatamine on lihtne, võib hakata levima mõttelaad, et elus halval rahalisel järjel olevad inimesed on enda olukorras täielikult ise süüdi. See süvendab ühiskonnas ebavõrdsust. Näiteks Youtube-is on kasutatud Raivo Heina reklaamiva video pealkirjana: “See ongi jõukuse saladus! Miljonär avaldab, milline väike erinevus on rikkal ja vaesel”. 

Samuti võib liigne “rikkaks saamisele” keskendumine suunata inimesi enda elus tegema valikuid, mis on liigselt rahakasust motiveeritud. 

Finantsteadmised ei jookse kellelgi mööda külgi maha ning koolis räägitakse sel teemal vähe. Kuid sotsiaalmeedias finantsnõu andvad inimesed ei pruugi seda probleemi lahendada. Psühholoogilist nõu peaks andma professionaalne psühholoog, mitte võõras aga õnnelik inimene – sama kehtib ka rahateadmiste kohta.