Eksperiment: kuidas ära elada 3,3 euroga päevas
Tegu on Tallinna Ülikooli ajakirjanduse eriala esmakursuslase Markus Iva tööga, mis valmis kursuse „Intervjueerimise tehnikad, reportaaž ja olemuslugu” raames 2021. aasta sügissemestril.
Olles alates septembrikuust elanud tudengielu, hakkab aegamisi selgeks saama, kui keeruline võib olla oma rahaliste väljaminekute haldamine.
On ime, kui nädala lõpus ettemääratud eelarvest midagi säästa suudab. Üllatuslikul kombel valab siinkohal õli tulle tõsiasi, et statistikaameti 2021. aasta leibkonna kulutuste uuringu kohaselt kulutab keskmine harjumaalane kuus toidukaupadele tegelikult vaid 98 eurot. Pärast kiireid arvutusi selgub, et päevaseks kulutamiseks jääb sellisel juhul kõigest 3,3 eurot. Euroopa Komisjoni andmetel kulub tervislikuks toitumiseks päevas ühel Eesti inimesel vähemalt 4,6 eurot (138 eurot kuus). Kui panna mõlemad eelarved – 3,3 eurot või 4,6 eurot - võrdlusesse mu isikliku päevase normiga, milleks on 10 eurot, saab kähku selgeks, et kergete killast ei saa see elu olla. Seega tekib kohe küsimus - kas 3,3 euroga on üldse võimalik ära elada? Selle väljaselgitamiseks otsustasin neli päeva eelnevalt mainitud toidueelarve peal elada.
Selleks, et mõista, kui uskumatuna kolme eurone toidueelarve tundub, tuleb kõigepealt teha paar võrdlust. Näiteks saab Hesburgeris einestades kõige odavama eine kätte napilt kolme euroga, mis jätaks eksperimendi jaoks ette määratud eelarvest vaid 40 senti ülejäänud päevaks. Vaid üks söögikord hõlmab ära lausa 88% päevanormist. Seega on olukord vägagi selge - eelarves püsimiseks tuleb teha märkimisväärseid kompromisse. Ohverdada tuleb igasugune väljas söömine, söögikordade vaheline näksimine ning hakkama tuleb saada vaid kolme põhieinega.
Enam pole pääsu, on pühapäev, 14. november ning ees ootab senise tudengielu kõige kitsim nädal. Pärast põgusat ümbruskonnas leiduvate toidupoodide hindade võrdlust on selge, et Mustakivi Grossi Toidukaubad pakub võrreldes kahe teise lähima toidupoe, Prisma ja Rimiga võrreldes veidi taskukohasemaid hindu. Vahe pole küll kosmiliselt suur, kuid antud eelarve puhul on iga säästetud sent kulda väärt.
Otsin kõige odavamat
On külm ja niiske õhtupoolik ning astun reipal sammul Mustakivi Grossi Toidukaupadesse. Kraban ostukorvi ja asun seejärel jahtima järgneva päeva hommikusöögi jaoks taskukohaseid komponente. Esimesena jääb mu otsingutel ette saialett, kus elutsev 48 sendine väike Fazeri Kodusai (320g) tundub olevat liiga hea pakkumine, et seda mitte kaasa krabada. Seega on asi otsustatud, järgmise nädala hommikumenüüs tuleb leppida võileibadega. Järgmiseks asun otsima võimalikult odavat, kuid samas söödavat võileivamääret.
Pärast põgusat otsingut langetan otsuse Tere Võideksi rasvasegu kasuks, kuna see on oma 88 sendise hinnasildiga tavalisest võist pea kolmandiku võrra odavam. Seejärel sean sammud singi- ja vorstileti juurde, kust kraban korvi Rakvere Mõisa poolsuitsuvorsti, kuna tegemist on odavaima kodumaise vorstiga, vaid 98 senti. Pärast kiiret numbrite kokku löömist selgub, et eelarvest on alles jäänud veel 96 senti, et hommikusöögi kõrvale mõnda soojemat jooki osta. Kuna eelarvest jäi peaaegu kolmandik alles, ei pea siinkohal leppima kõige odavama teesordiga. Langetan otsuse HERBA pipermünditee kasuks, mil hinnaks 79 senti. Kokku kulus 3,13 eurot.
Eksperimendi teise päeva hommikul söön eelmisel päeval ostetut.Päevaeelarvesse tuleb ära mahutada lõuna- ja hommikusöögid.Kuna Tallinna Ülikooli Astrariumi kohvik minu eelarvesse ei taha mahtuda, tuleb seal lõunastamisest mõneks ajaks loobuda. Esimese odavama alternatiivina torkavad pähe Selveri pirukad, mida saab mugavalt kooli kõrvalt. Ostan sealt kõhutäiteks pitsarulle. Sel viisil läheb lõunane eine ikkagi maksma lausa 1,57 eurot, mis ei tundu iseenesest suure summana, kuid on praeguse eelarve juures korralik hoop, mis jätab õhtusöögi jaoks alles vaid 1,76 eurot. Loodan, et sellest piisab, et vähemalt järgmiseks paariks päevaks õhtusöök osta.
Niisiis astungi kooli järel taas toidupoe uksest sisse, seekord Prismasse, et mitmekülgsema vaate saaks, ning asun paremaid pakkumisi jahtima. Lihtsaks ja odavaks roaks on makaronid, mille peale saab alati loota. Kraban letilt kaasa 500g Rainbow Fusilli pasta, mis maksab vaid 69 senti. Julgen arvata, et sellest jätkub kõigiks neljaks päevaks. Lisaks otsutan veidi sohki teha ja järgmise päeva pealt pastakastme ja liha jaoks laenu võtta. Selleks, et mitte liialdama hakata, valin siiski odavaimad alternatiivid - Maadlex tomatiketšup hinnaga 69 senti ja 99-sendised 200-grammised Rakvere viinerid. Seega on õhtusöögi hinnaks kokku 2,37 ning kogu päeva lõpparveks 3,94 eurot, mis tähendab, et homseks jääb kulutamiseks vaid 2,72. Suundun koju ning asun õhtusöögi kallal toimetama. Tundes endkokandusmaastikul tavaliselt üsna eksinuna, kallan 500-grammisest makaronipakist umbes veerandi potti ja loodan, et sellest piisab, kuna siis jätkuks sellest pakist kogu eksperimendi jaoks. Tegemist oleks küll õhtusöögi mõistes vägagi üksluise nädalaga, kuid see eest on see odav. Nüüdseks on möödunud 8 minutit ning säästulõuna on valmis. Nii nagu loodetud sai, saab umbes 125 grammist makaronidest täitsa korraliku portsu. Selle kõrvale ostetud ketšup
ja viinerid ei muuda rooga küll eriliseks maitsete laviiniks, kuid ajavad asja ära. Küll aga tuli loobuda riivjuustust. See ohverdus annab mõista, et isegi, kui üritan olla võimalikult säästlik, tuleb isegi kompromisside osas omakorda veel kompromisse teha.
Polegi nii ulmeline
Pärast esimest päeva tundub, et nii ühest küljest ei olegi kitsa eelarvega elamine nii ulmeline, kui algupäraselt arvasin. Selle sisse mahtumiseks tuleb teha küll teatud määral ohverdusi, kuid siiani ei ole need tundunud nii suured, et elukvaliteeti mõjutada. Kuid samas ei saa ka väita, et osad ohverdused pikapeale tüütuks ei muutu. Lisaks tekkis juba esimese päeva käigus väikseid ärevushooge, kuna loovutada tuli harjumuseks saanud söögikordade vahel näksimine. Tuleb tõdeda, et eksperimendi planeerimisel ei osanud ma vaimsete mõjudega arvestada ning seilan siinkohal nüüd täiesti võõrastel vetel. Seni on tegemist siiski vaid minimaalse kõrvalnähuga, nii et astun sellest hoolimata homsesse reipa sammu ja sirge seljaga.
Saabunud on teisipäev, 16. november. Kougin pühapäeval ostetud saiakotist välja järjekordsed viilud ning asun hommikuks võileibu tegema. Söögikorra lõpuks näen, et nii saia, vorsti kui ka määret on veel küllaga, nii et täna ei tule muretseda eelarve lõhki ajamise üle, hoolimata sellest, et täna on see tavalisest veelgi väiksem. Ainsaks kulutuseks on lõunasöök, milleks on taas Selveri pitsarullid, seekord hinnaga 1,67 - paistab, et pirukad on vahepeal kaalus juurde võtnud ja hinda kergitanud. Alles jääb veel 1,05 eurot, millest 65 senti kulutan MARSi šokolaadibatoonile, et oma näksimishimu rahuldada. Ülejäänud 40 senti kuluvad kõige odavamale veele, mille unustasin eelmisel lõunal sootuks. Seega sai tänaseks määratud 2,72 eurost kulutatud iga viimne sent - eilne laen ei torganudki rahakotti auku sisse.
Stardipaugu saab eksperimendi eelviimane päev, mis peaks vähimagi loogika kohaselt olema veelgi hõlpsam kui eilne, kuna eelarve kulub taas vaid lõunasöögile. Seda arvesse võttes otsustan tänaseks pirukad kõrvale jätta ning sean sammud hoopis Hesburgerisse, kus ostan kolme eurose juustuburgeri eine, mis osutus kahtlemata kogu eksperimendi kõige toitvamaks lõunaks.
Kätte ongi jõudnud eksperimendi viimane päev, avan taas rutiinselt saiakoti ja kraban sealt kõik kolm viimast viilu. Ma ei plaaninud seda küll ette, kuid see on vägagi positiivne üllatus, et saiast täpselt neljaks päevaks jagus ilma, et ma tavalisest vähem sööma peaks.
Teise üllatusena jäi pärast tänahommikust einet vorsti veel ülegi. Sama kehtib ka makaronide kohta, mida nüüdseks viimased kolm päeva õhtuks söönud olen - ka neid jäi täna õhtuks rohkem alles kui tavaliselt. Lisaks andsid eile säästetud 30 senti lõpuks võimaluse TLÜ Astrariumi kohvikut külastada ning seal väiksema kõhutäie osta, pärast mida jäi alles veel 13 senti.
Kokkuvõttes kulus viieks päevaks määratud 16,5 eurost (viis, kuna ostsin hommikusöögi valmis päev enne eksperimendi algust) 15,96 eurot, jättes ülejäägiks vaid 54 senti. Eksperimendi käigus sai kahtlemata selgeks, et äärmuslikult madala eelarvega on tõepoolest võimalik ära elada, kuid tegemist pole meelakkumisega. Tühja kõhtu tundma ei pea, kuid samas ei saa ma kogetu põhjal öelda, et sellisel eelarvel elades pärast igat söögikorda kõhu nälja täiesti kustutatud sai. Samuti võib esineda vaimseid mõjusid, kuna väiksemate ja vähemate söögikordadega võib olla raske harjuda, mis viib omakorda ärevuseni. Siinkohal tuleb taas mängu tuua Eesti toidukorv, kuna eksperimendi käigus sai üsna kähku selgeks, et tervislikust toitumisest jääb asi kaugele. Seega sai tõestatud, et isegi kui just 3,3 euroga päris korralikult elatud ei saa, võib näiteks Euroopa Komisjoni väidetav 4,6 eurone päevane tervislikult toitumiseks vajalik eelarve üsna mõistlik olla.
Kasutatud allikad:
Euroopa Komisjoni Euroopa näidiseelarvete võrgustik, Eesti toidukorv https://ec.europa.eu/social/BlobServlet?langId=et&docId=14578&
Statistikaameti andmebaas, Leibkonnaliikme kulutused aastas piirkonna järgi (05.05. 2021.) https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__leibkonnad__leibkonna-eelar… E203