Bakalaureuseõpe ja elukestev õpe: kuidas õppida ka pärast ülikooli
Elukestev õpe tähendab seda, et inimene ei õpi mitte ainult koolis, vaid kogu elu jooksul. See hõlmab nii ametlikku haridust (nt kool ja ülikool) kui ka mitteametlikku õppimist (kursused, töökogemus, iseseisev õppimine). Tänapäeval ei piisa enam ainult ühest haridustasemest – maailm muutub kiiresti ja koos sellega ka oskused, mida tööturul oodatakse. Selleks, et tööelus ja isiklikus arengus sammu pidada, tuleb pidevalt ennast täiendada. See aga nõuab huvi õppimise vastu, oskust aega planeerida ja valmidust õppida erineval moel.

Bakalaureuseõpe kui alus edasiseks õppimiseks
Bakalaureuseõpe on ülikoolihariduse esimene aste. Selle käigus omandatakse üldised teadmised ja erialased oskused, millele saab hiljem midagi juurde ehitada. Hea bakalaureuseõpe annab tugeva vundamendi – nii teadmistes kui ka õppimisoskustes. See tähendab, et hiljem on lihtsam jätkata magistriõppes, läbida täiendkoolitusi või osaleda tööalastes koolitustes. Teisisõnu: bakalaureuseõpe ei ole lõpp, vaid pigem algus.
Täiskasvanud õppijate vajadused ja piirangud
Paljud elukestvas õppes osalejad on täiskasvanud – näiteks inimesed, kes on juba aastaid töötanud, aga soovivad nüüd oma oskusi värskendada. Neil on tihti kindlad eesmärgid ja nad tahavad õppida midagi praktilist. Samas on neil ka piirangud – töö, pere, laste kasvatamine. See tähendab, et nad vajavad paindlikkust ja toetavat õpikeskkonda. Lisaks erinevad ka eelistused: näiteks uuringute põhjal eelistavad naised sageli loovamat lähenemist, samas kui mehed keskenduvad rohkem konkreetsetele tööoskustele.
Paindlikud õppimisvõimalused toetavad elukestvat õpet
Tänapäeval on õppimiseks palju rohkem võimalusi kui varem. Ei pea istuma viis päeva nädalas loengusaalis – saab õppida osakoormusel, kaugõppes või internetis. Just kaugõpe ja veebikursused on eriti populaarsed täiskasvanud õppijate seas. Need annavad võimaluse õppida oma tempos ja ühildada õppimine muu eluga – näiteks töö või perega. Mõnes kohas saab isegi töökogemuse eest ainepunkte – see on väga hea viis teadmisi ametlikult tunnustada.
Mida peavad kõik õppijad oskama – võtmepädevused
Elukestev õpe ei tähenda ainult uue info õppimist. See tähendab ka üldiste oskuste arendamist. Neid nimetatakse võtmepädevusteks ja neid on mitu:
- emakeeleoskus,
- võõrkeelteoskus,
- digioskused,
- õppimisoskus,
- sotsiaalsed ja kodanikupädevused,
- ettevõtlikkus,
- ning kultuuriteadlikkus.
Kuidas Eesti hariduspoliitika elukestvat õpet toetab
Eesti riik väärtustab elukestvat õpet. Haridusstrateegia 2014–2035 seab selle üheks põhieesmärgiks. Fookus on näiteks järgmistel teemadel:
- õpetamise ja õppimise uuendamine,
- õpetajate ja koolijuhtide koolitamine,
- õppimisvõimaluste kohandamine töömaailma vajadustele,
- digilahenduste laiem kasutamine,
- ja täiskasvanuhariduse edendamine.
Selleks on loodud mitmeid programme ja rahastusi, mis aitavad täiskasvanutel õppima asuda. See näitab, et elukestev õpe pole ainult isiklik pingutus, vaid ka ühiskondlik väärtus.
Motivatsioon – miks täiskasvanud õpivad?
Täiskasvanute õppimises on üks võtmesõna: motivatsioon. Kui inimene ei näe õppimisel mõtet või tulemusi, siis kaob huvi kiiresti. Sageli on parim motivatsioon praktiline vajadus – näiteks soov saada parem töökoht või karjääriredelil edasi liikuda. Samas mängib rolli ka sisemine soov areneda ja uusi asju õppida. Et motivatsioon püsiks, peab õppimine olema:
- selge eesmärgiga,
- elulise tähendusega,
- paindlik ja mõistlikult korraldatud,
- ning toetatud juhendaja või õppeasutuse poolt.
Praktilised soovitused lõpetajale – kuidas jätkata õppimist?
Kui oled lõpetamas bakalaureuseõpet või juba lõpetanud, siis siit mõned soovitused, kuidas jätkata elukestva õppijana:
- Hoia end kursis: osale koolitustel, seminaridel või veebikursustel.
- Kasuta paindlikke võimalusi: õpi osaajaga, internetis või tööandja toel.
- Arenda üldoskusi: näiteks keele- ja digioskusi, mis aitavad igal alal.
- Ole avatud muutustele: tehnoloogia ja töömaailm muutuvad – ole valmis kaasa minema.
- Planeeri realistlikult: mõtle, palju aega saad õppimisele pühendada.
- Küsi nõu: õppeasutused ja tööandjad pakuvad tuge – kasuta seda.