Uudised

Ajateenistusest naasev tudeng oma erialast ilma ei jää

Loengu “Uudised” raames kirjutasid ajakirjanduse tudengid uudiseid, mille raames koguti ise informatsiooni ja suheldi allikatega.

Pilt

Ajateenistusest Tallinna Ülikooli naasev tudeng kõrghariduse rahastuskriisi tõttu avamata jäetud erialast lahti ütlema ei pea, küll aga toimuvad muutused õppeplaanis. 

Tallinna Ülikooli õppevaldkonna juhi Helen Joosti sõnul ei ole selline olukord haruldane ja tekkinud olukorraks on paigas kindlad protseduurid. „Sellisel juhul üliõpilasele tehakse individuaalne õppeplaan,“ ütles ta ning lisas, „Teatud kursused, millel ei ole eeldusainet saab läbida koos selle kursusega, kus üliõpilane alustas.“

Erialaainete ja nende ainete puhul, mida enam ei loeta õppekava avamata jätmise tõttu, kohaldatakse Joosti sõnul kas aine asendamist või individuaalainet tudengile, mida juhtub aga pigem harva, kuna enamik aineid loetakse korraga mitme eriala tudengitele. „Üliõpilast ilma aineta ei jäeta,“ kinnitas Tallinna Ülikooli õppevaldkonna juht.

Õppekava avamata jätmisest kuulmine oli keskkonnakorralduse tudengile ja praegusele ajateenijale Teddy’le suur üllatus. „Esimene mõte, mis peast läbi käis, et kas see on mingi aprillinali? Kas ma pean uue eriala valima ja uued katsed tegema? Tol hetkel oligi mõttes, et kui ma Tallinnas seda õppida ei saa, kus ma siis saan?“ kirjeldas ta enda mõtteid ja tekkinud küsimusi.

Lahendus tuli aga kiirelt ning ülikool tegi talle sobiva ettepaneku alustada õpinguid teise kursusega ja hakata esimest õppeaastat tasa tegema. Keskkonnakorralduse eriala õppekava kuraator ja lektor Piret Vacht tõi välja, et õnneks on esimesel aastal vähe erialaaineid, vaid 2-3 ainet, mida saab anda individuaalselt ning ülejäänud on valdavalt üldained, mida saab võtta ükskõik millal, arvestades tunniplaani täituvust. „Eesmärk on ikka, et säiliks optimaalne sooritatav õppeainete maht igal semestril ja püüame vältida olukorda, et ta peaks selle tõttu kauem õppima,“ ütles Vacht.

Tallinna Ülikoolis jäetakse avamata sel sügisel kolm bakalaureuse, kolm magistri eriala õppekava ning viis eriala lähevad osakoormusele ja tasuliseks. Ka tasuliseks ja osakoormusele minevate õppekavade puhul ei pea akadeemiliselt puhkuselt naasev tudeng, näiteks ajateenija, hakkama maksma ja õppima osakoormuses, rakendatakse samuti individuaalset lähenemist ja õppeplaani.

Kõrghariduse rahastuskriis on mõjutanud ka Tartu Ülikooli, kuid seal on tehtud teistsugused otsused. „Oleme tasuliste kohtade arvu kasvatanud ja tasuta kohti hoidnud praegu paiga peal,“ ütles Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk.

Kõrgkoolid ootavad pingsalt sügist ja halduslepingute ülevaatamist ning loodetakse 15% kõrghariduse rahastuskasvu, et edaspidiseid kärpeid ei peaks tegema.