Olemuslugu

Inimkaubandusega seotud ohud ja nende ennetamine

ELU projekt "Inimkaubandusel pole õigustust" sündis Justiitsministeeriumi ja Tallinna Ülikooli koostöös inimkaubanduse teemalises Läänemeremaade nõukogu ja Rootsi Instituudi koolitusprojektis THALIA. Projekti käigus valmisid podcastid, ajakirjanduslik uurimus ning hariduslikud ettekanded koolides, mis on sobilikud ka hilisemaks kasutamiseks õppematerjalidena.

------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Sõna „inimkaubandus“ manab tavaliselt silme ette pildi kinni seotud ja pimedasse tuppa lukustatud tüdrukust. Kuid kas sa tead, et inimkaubanduse ohver võib olla rõõmsameelne restorani klienditeenindaja või hoopis taskuvaras, kes varastas su telefoni?

Inimkaubandus on tegevus, mille eesmärgiks on teiste inimeste ekspluateerimine kaubiteja poolt või selle võimaldamine teistele. Inimkaubanduse mõiste hõlab nii siseriiklikku kui rahvusvahelist tegevust. See tähendab, et inimkaubandus ei pea tingimata toimuma üle riigipiiride, see võib aset leida ka riigisiseselt. Inimkaubanduse puhul on tegu nüüdisaegse orjastamisega. Inimkaubitseja võivad ohvri meelitamiseks ning tema vastupanu murdmiseks kasutada pettust, ähvardusi, füüsilist vägivalda, tema haavatavat seisundit ja muid meetodeid.[1]

PODCASTID "Inimkaubandusel pole õigustust":

1# podcast

2# podcast (with english subtitles)

Eesti on ratifitseerinud Rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsiooni täiendava protokolli naiste ja lastega kaubitsemise ning muu inimkaubanduse ärahoidmise ja selle kuriteo eest karistamise kohta (nn Palermo protokolli). Eesti Vabariigi Riikikogu poolt ratifitseeriti protokoll 10.03.2004 ning Eesti Vabariikvõttis sellega endale kohustuse võidelda inimkaubandusega. Palermo protokolli näol on tegemist esimese inimkaubandust käsitleva käikehõlava rahvusvahelise õigusaktiga.

Eestis registreeriti 2020. aastal 84 inimkaubansega seotud kuritegu

Protokolli kohaselt on inimkaubandus inimese värbamine, vedamine, üleandmine, majutamine või vastuvõtmine, inimröövi toimepanemine või muul viisil jõu kasutamine või sellega ähvardamine, petmine, võimu kuritarvitamine, isiku abitu seisundi ärakasutamine või inimese üle mõjujõudu omava isik nõusoleku saavutamine selleks, et inimest ekspluateerida. Ekspluateerimisena käsitletakse teise isiku prostitutsiooni ärakasutamist või muul viisil seksuaalset ärakasutamist, sunniviisilist tööd või teenistust, orjuses või sama laadi seisundis pidamist või elundi sunniviisilist eemaldamist.

Sellest tulenevalt võib inimkaubanduse jagada tulenevalt eesmärgist kuueks: inimkaubandus seksuaalse ärakasutamise eesmärgil, inimkaubandus kuriteole sundimise eesmärgil, inimkaubandus sunniviisilise kerjamise eesmärgil, inimkaubandus elundite eemaldamise eesmärgil ja inimkaubandus ärakasutava fiktiivse abielu eesmärgil.

Eestis registreeriti 2020. aastal 84 inimkaubandusega seotud kuritegu, sh 20 inimkaubanduse kuritegu, 37 kupeldamise kuritegu, 1 prostitutsioonile kaasaaitamise kuritegu ja 26 inimkaubanduse kuritegu alaealise suhtes. Kupeldamise ja inimkaubanduse kuritegusid (sh alaealise suhtes) iseloomustas see, et sageli on toimepanijaks sama inimene sama isiku (inimkaubanduse ohvri) vastu ja samuti on samad toimepanijad mitmetel kuriteojuhtudel. Sisuliselt kõik kupeldamiskuriteod toimusid mõnes Tallinna korteris, erootilise massaaži salongis või hotellis (üks kuritegu 37-st toimus mujal) ja ligi pooltel juhtudel olid asjaga seotud prostitutsiooni kaasatud naised pärit välismaalt, nt Ukrainast ja Venemaalt.[2]

Töötamine välismaal

Kuivõrd eelnevalt sai välja toodud, et inimkaubandus hõlmab nii siseriiklikku kui ka rahvusvahelist tegevust, on suve hakul, mil noored plaanivad minna maailma avastama, paslik rääkida ohtudest, mis võivad välismaale tööle, reisima või õppima minnes varitseda ning kuidas neid ohte ennetada.

Tööle minnes tuleb alati olla ettevaatlik ja kriitiliselt suhtuda informatsiooni, mida on kajastatud töökuulutuses või mida sulle läbirääkimiste teel edastatakse. See reegel on aktuaalne mitte ainult välismaale tööle minnes, vaid ka Eestis tööle asumisel.

Julge alati esitada küsimusi ning kasuta internetist leiduvat informatsiooni tausta uurimiseks! Ei ole midagi piinlikku või halba lisaküsimuste esitamisel. Uuri, milline ettevõte pakub tööd (ettevõtte nimi ja registrikood), kui kaua antud ettevõte selles valdkonnas tegutsenud on, kas sõlmitakse kirjalik tööleping, kes tasub välismaale tööle minnes lennupiletite eest ning kas majutus ja toitlustamine on tagatud ettevõtte poolt. Kui tööd pakub vahendaja, siis tuleb meeles pidada, et tasu töövahendusteenuse eest võib nõuda üksnes tööandjalt, eraõiguslikult juriidiliselt isikult või füüsilisest isikust ettevõtjalt, aga mitte töötajalt.

Julge alati esitada küsimusi ning kasuta internetist leiduvat informatsiooni tausta uurimiseks!

Enne välismaale tööle minekut on oluline, et tööleping on sõlmitud. Ära allkirjasta lepingut, millest sa aru ei saa. Kui leping on kirja pandud keeles, mida sa ei oska, siis lase leping ümber tõlkida. Kui leping sõlmitakse alles sihtriiki jõudes, siis kontrolli, et varasemad kokkulepped ei erineks töölepingus olevatest tingimustest. Ära asu tööle enne töölepingu sõlmimist – see võib töötaja õiguste kaitsmist märgatavalt raskendada.

Sellest tulenevalt peaks tööleping kindlasti sisaldama järgmisi punkte:

- poolte andmed (nimi, isikukood või registreerimisnumber, elu- või asukoht);

- töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg;

- tähtajalise töölepingu korral töölepingu kestus ja alus;

- ameti- või kutsenimetus või kvalifikatsiooninõuded ja tööülesannete kirjeldus;

- töö tegemise koht või piirkond;

- palgatingimused;

- tööajanorm;

- töötaja põhi- ja lisapuhkuse kestus, samuti alused lisapuhkuse andmiseks;

-töölepingu lõpetamise etteteatamistähtajad või nende tähtaegade määramise alused (võib olla viitena vastavatele õigusaktidele);

-viide kollektiivlepingu rakendatavuse kohta töölepingule.[3]

Välismaal töötades esineb sageli probleeme kokkulepitud või seaduses ettenähtud töötasu maksmisega ja tööajaga. Üldjuhul ei ole välismaalt saabujad teadlikud riigis kehtivatest seadustest, mis reguleerivad töötasu ning tööaja tingimusi. Seetõttu tasuks ennast eelnevalt seadusest tulenevate õiguste ja kohustega kurssi viia.

Kui välismaale tööle minnes on sihtriigis olemas Eesti saatkond, siis saab saatkonnast uurida, milliseid nõudeid esitatakse riigis töötada soovivatele välismaalastele. Sõltuvalt riigist on võimalik küsimuste korral pöörduda ka seal tegutsevate migratsiooninõustajate poole. Pea meeles, et tasuta juust on ainult hiirelõksus! Kui töökuulutus on liiga hea, et olla tõsi, siis see tõenäoliselt ei olegi tõsi. Kui tööleping on sõlmitud, aga kohapeal selgub, et töö- ja elamistingimused ei vasta sellele, mis olid eelnevalt kokku lepitud, siis tuleks tingimuste parandamiseks rääkida tööandjaga või töökohta vahendanud firmaga. Kui sellest ei ole kasu, siis on isikul õigus tööleping lõpetada.

Kasulikku informatsiooni reisimise kohta leiad veebilehelt https://reisitargalt.vm.ee/

Hädaabinumbrid ja saatkonnad

Kui toimub liiklusõnnetus või sinult varastati telefon, siis Eestis olles saad sa abi hädaabinumbrilt 112- seda numbrit teavad kõik une pealt. Kui sa aga Küprosel või Türgis satud sellisesse olukorda, kas siis tead, kuhu pöörduda? Või kui juhtub, et pass ja rahakott on kaduma läinud või varastatud, kuhu siis tuleb pöörduda? Pea meeles, et paljudes riikides on olemas Eesti saatkond, kuhu saab alati abi saamiseks pöörduda. Seepärast tasub enne reisi uurida, kas selles riigis, kuhu sa reisid, asub Eesti saatkond ning võimalusel varuda endale saatkonna kontaktnumber. Lisaks, kontrolli alati, mis hädaabinumbrit kasutatakse riigis, kuhu sa minna soovid ja mis keeles on võimalik sinna pöörduda. Infot saatkondade kohta on võimalik leida siit: https://reisitargalt.vm.ee/. Välismaale minekust on oluline teavitada ka oma perekonda ja sõpru ning jagada nendega infot enda töö asukoha ja tööandja kohta. Samuti tuleks välismaale jõudes olla lähedastega pidevalt kontaktis, sest sellisel moel saavad nad kohe kontakti kadumisel võtta ühendust õiguskaitseorganitega.

Isikut tõendavad dokumendid

Kas maailmas on sama turvaline nagu Eestis? Kahjuks mitte! Tuleb arvestada sellega, et teistes riikides võib olla oht sattuda kuritegevuse ohvriks palju suurem kui siin. Seega, mõtle üks samm ette. Mõtle, kas välismaal viibides on mõistlik võtta dokumendid (pass, viisa jms) endaga kaasa või jätta need peatumispaika. Enne välismaale suundumist tee kindlasti dokumentidest koopia, mida hoia originaaldokumentidest eraldi.

Välisriikides on Eesti saatkonnad ja konsulaadid, kelle poole saab probleemide korral pöörduda

Kui kaotad või sinult varastatakse välisriigis olles pass või ID-kaart ning tegemist on riigiga, kus Eestil on välisesindus ja/või aukonsul, siis väljastab konsul või aukonsul Eestisse tagasi sõitmiseks tagasipöördumistunnistuse. Tagasipöördumistunnistuse saamiseks on vaja esitada kaks ühesugust fotot mõõtudega 40mmx50mm ning täita tagasipöördumistunnistuse või -loa taotlusankeet. Tuleb meeles pidada, et dokumendi taotlemiseks peab isiklikult esindusse kohale minema. Tagasipöördumistunnistus on mõeldud tagasi pöördumiseks Eestisse – sellega ei saa jätkata pooleliolevat reisi või elada asukohariigis. Üksikutel juhtumitel, eelkõige olukorras, kus reisitakse Euroopa Liidu piires ja ollakse tagasi pöördumas Eestisse, võib transpordifirma lubada pardale ka reisidokumendi koopiaga, aga see tuleb alati transpordifirmalt üle küsida. Kui reisidokument on kaotsi läinud kuriteo tulemusena, siis tuleks juhtum registreerida kohalikus politseis ning küsida vastavasisuline tõend politseisse pöördumise kohta.[4]

Kui dokument läheb kaduma riigis, kus Eestil ei ole välisesindust ega aukonsulit, saate tagasipöördumiseks vajaliku dokumendi taotleda mõnest Euroopa Liidu liikmesriigi välisesindusest ja sellisel juhul väljastatakse Emergency Travel Document. Euroopa Liidu saatkondade poole saad pöörduda otse või võtta vajalike kontaktide saamiseks ühendust Välisministeeriumi valvetelefoniga +372 5301 9999. Pöördumisel teise EL liikmesriigi välisesinduse poole, peab neile tõestama oma isikusamasuse (näiteks muude dokumentidega), ning antud välisriigi välisesindus võib isiku tuvastamiseks pöörduda Eesti Välisministeeriumi poole. Ka selle dokumendi väljastamiseks on vajalik esitada 2 dokumendifotot, kuid täpsemaid taotlusvorme jms tuleb küsida sellest esindusest, kust dokumenti taotlete.[5]

Registreeri oma reis

Välismaale minnes on võimalik eelnevalt Välisministeeriumi veebilehel registreerida oma reis. Välisriigis viibimise registreerimise eesmärgiks on tagada konsulaarkaitse ja -abi Eesti kodanikule või välismaalase passi (nn halli passi) omanikule, kes viibib välisriigis turistina või töölähetuses. Registreerimisel esitatud teavet kasutatakse juhul, kui piirkonnas on tekkinud kriisiolukord või on registreeritud isikuga juhtunud midagi, mis muudab vajalikuks konsulaarabi korraldamise. Registreerimine on kasulik, sest see võimaldab lähedastega kiiresti kontakti saada juhul kui on põhjust karta tõsist ohtu elule või tervisele ning Välisministeerium soovib kiiresti edastada mingi olulise juhise edasiseks käitumiseks.[6]

Tõestisündinud lood

Eelnevalt sai räägitud inimkaubanduse definitsioonist ning kuidas inimene saaks teha kõik endast võimaliku, et inimkaubandusega mitte kokku puutuda. Kõige selle juures tuleb meeles pidada, et inimkaubanduse juhtumite taga on päris inimesed ning inimkaubanduse probleem puudutab meid kõiki. Seetõttu on autorid välja valinud mõned juhtumid, mis on aset leidnud küll välismaal, kuid just täpselt Eestist pärit inimestega.

Esimeseks näiteks võib tuua kahe Eesti tüdrukuga juhtunud loo. Nimelt leidsid tüdrukud töökuulutuse ja läksid Norra tantsima. Kuulutus oli lühisõnaline ning sisaldas vaid baaris tantsimise kriteeriumit, palga suurust ja kontaktandmeid. Seega oli info, mida interneti vahendusel kontrollida, puudulik, sest kuulutuses ei olnud välja toodud isegi ettevõtte nime. Selle, nagu ka paljude teiste juhtumite puhul, maksti tüdrukutele reis kinni. Kindlustamaks, et tüdrukud ilusti kohale jõuaksid, tuldi neile lennujaama vastu, misjärel suunduti kuulutuses mainitud baari. Kohale jõudes tehti tüdrukutele selgeks, et tööaeg on öösel, neil tuleb suhelda klientidega ja osutada ka seksteenuseid. Tüdrukute liikumisvabadus elimineeriti, sest nad suleti nii baari kui ka korterisse. Kuna tüdrukutelt võeti ära ka passid, polnud neil võimalik tagasi Eestisse pöörduda. Küll aga oli tüdrukutel võimalus kontakteeruda lähedastega ning tänu sellele sai üks tüdrukute sõpradest kontakteeruda Sotsiaalkindlustusameti ohvriabiga. Ohvriabi võttis ühendust ühe Norra organisatsiooniga ning koostöös politseiga toimetati tüdrukud esmalt Norra varjupaika ja seejärel eskorditi Eestisse.

"Järgmisel päeval rivistati tüdrukute ette kolmandatest riikidest pärit mehed ning öeldi, et nüüd tuleb nende meestega abielluda."

Teise näitena võib tuua Eesti tüdrukutega toimunud juhtumi levinud inimkaubanduse liigist, milleks on fiktiivabielud. Nimelt kutsuti tüdrukuid Küprosele tööle klienditeenindajaks hotelli või baari. Pakkumine oli ahvatlev, sest varem ei olnud tüdrukutel välismaale minemise võimalust olnud. Kui tüdrukud jõudsid lubatud korterisse kohale, oli koheselt organiseeritud pidu, et nad ennast hästi tunneksid. Peol tehti lõbusas meeleolus pilte. Järgmisel päeval rivistati tüdrukute ette kolmandatest riikidest pärit mehed ning öeldi, et tüdrukutel tuleb nüüd nende meestega abielluda. Mees, kellega tuli abielluda, pidi valitud tüdrukuga koos elama ning isegi kõrvuti magama. Üks tüdrukutest hakkas vastu ning väljendas tungivalt soovi mitte abielluda. Selle juhtumi puhul ei kasutatud tüdruku vastu küll füüsilist vägivalda, kuid see-eest vaimset. Nimelt oli tüdruk pidevas hirmus, kuna mees müksas teda möödaminnes ja demonstreeris oma võimu tüdruku üle muul viisil. Üheks mõjutamisvõtteks olid ka eelmainitud peol tehtud pildid. Tüdrukud said Eestiga ühendust, peale mida õnnestus nad Küprosel toimetada varjupaika ning seejärel tagasi koju.

Fiktiivabielude puhul hakati hiljem oluliselt vähem varjama tõeliseid kavatsusi. Noortele hakati tegema läbi sotsiaalmeedia otseseid pakkumisi sõlmida raha eest abielu. Pakkumised toimusid peamiselt Küprose ja Iirimaa suunal. Noortele räägiti, et tegemist ei ole päris abieluga ning hiljem on lihtne lahutada või annuleerub abielu hiljem ise, mis tegelikkuses tõele ei vasta. Lisaks makstakse kinni reis, mis kestab umbes nädal või kaks, mille jooksul näidatakse noorele linna ning pannakse ta kokku elama ka mehega, kellega abielu peaks sõlmima. Reisi jooksul tehakse palju pilte juhuks, kui elamisloa taotlemise protsessis neid küsitakse. Tehingu eest pakutav summa võib jääda 700-4000 euro vahele. Tihtipeale hakkavad probleemid sellise tehingu puhul tekkima hilisemas elus, kui on kas sündimas laps või on soov päriselt abielluda, sest varasemalt sõlmitud fiktiivabielu on juba meelest läinud. Tihtipeale valitakse fiktiivabielude sõlmimiseks just katoliiklikud riigid, sest seal on abielulahutus keeruline ning pikk protsess. Lisaks võib esineda raskusi tehingu teise osapoole leidmisega ning temaga kontakteerumisega, kui hiljem esineb soov lahutuseks. Eesti kodanikule ei ole välismaal sõlmitud fiktiivabielu Eestis seadusega karistatav, kuid näiteks Lätis ja Iirimaal seevastu on.

Kolmandaks toome välja juhtumi, mis õnneks inimkaubanduseni ei jõudnud, kuna ohvriabi suutis enne tüdrukute Eestist lahkumist sekkuda.

Ohvriabisse helistas isa, kelle tütart kutsuti koos sõbrannadega Itaaliasse baari tantsima. Tüdrukud olid kursis, et lisaks tantsimisele peavad nad ka baaris klientidega suhtlema. Selle jaoks oli mees, kes neid tööle värbas, andnud tüdrukutele ette itaalia keeles umbes 10 lauset, mis olid stiilis “Jah, ma olen nõus”. Värbaja oli Eestist pärit ning ta pidi koos tüdrukutega Itaaliasse sõitma, mis tegi sinna sõitmise tüdrukute jaoks usaldusväärsemaks. Tüdrukutele oli loodud sellest baarist hoopis teine ettekujutus, kui see baar tegelikkuses googeldades välja nägi. Peale ohvriabiga vestlemist muutsid tüdrukud meelt ning otsustasid mitte Itaaliasse sõita.

"Selle jaoks oli mees, kes neid tööle värbas, andnud neile ette itaalia keeles umbes 10 lauset, mis olid stiilis "Jah, ma olen nõus"."

Neljanda näitena võib tuua juhtumi, kus Narvas elav abielupaar värbas noori Soome tööle, kuid tegelikult pidid noored seal hakkama varastama. Nimelt moodustas abielupaar seitsmeliikmelise grupi, kelle ülesandeks oli noori Soome tööle värvata ning seejärel neid seal varastama sundida. Värbamine toimus töökuulutuse näol, kus lubati tasuta elamist, toitlustust ning ka palk oli noortele meelepärane. Nagu ka paljude teiste juhtumite puhul oli ka seekord organiseeritud noortele transport sihtkohta, kuid laevale jõudes teatati, et töö asemel tuleb noortel varastama hakata. Lisaks võeti noortelt ära dokumendid, mis tegid lahkumise ääretult keeruliseks. Lähedastega suhtlemine oli võimalik, kuid mitte kunagi privaatselt, et nad ei saaks juhtunust teavitada. Noori sunniti lisaks kõigele muule varastama ka endale riideid ja toitu, varguseid pandi päevas toime kümnetes poodides. Kui noored ei varastanud ettenähtud kaupa või varastasid liiga vähe, ähvardati neid füüsilise vägivallaga. Kui noored oleksid tahtnud lahkuda, oleks see tähendanud, et inimkaubitsejatele oleks võlgu jäädud, mis pani ohtu ka noorte perekonnad. See osutuski reaalsuseks pärast vargusega vahele jäämist ja Eestisse naasmist. Noori ähvardati korduvalt ning sunniti võla kustutamiseks varastama ka nende kodulinnas Narvas. Lõpuks pöördus üks noortest politseisse ning kurjategijad mõisteti süüdi.

Kuhu pöörduda abi saamiseks?

Inimkaubanduse ohvritele mõeldud teenuste keskne kontaktpunkt on Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakond:

Endla 8, Tel: +372 664 0172

tallinn.oa@sotsiaalkindlustusamet.ee.

MTÜ Eluliini keskused inimkaubanduse ohvritele ja prostitutsiooni kaasatutele.

Juriidiline, psühholoogiline ja sotsiaalne nõustamine.

Registreerimine telefonil +372 655 6140, www.eluliin.ee

E, K, R 15–19 ja T, N 12–16

ATOLL keskus Tallinnas, AVA keskus Jõhvis, TOOME keskus Tartus

Inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite abistamise nõustamisliin: +372 6607320

E-R 10-18, tasuta juriidiline ja sotsiaalnõustamine, ohvrite abistamine

Ohvriabi kriisitelefon +372 116 006. Välismaalt saab Eesti ohvriabi kriisitelefoni kätte numbril +372 614 7393. Abi osutatakse eesti, vene ja inglise keeles.

Teata abivajavast lapsest helistades numbrile +372 116 111; Välismaalt helistades +372 600 4434. Telefon töötab 24/7, Helistamine on tasuta ning anonüümne.

------------------------------------------------------------------------------------------------------

Artikkel on valminud Tallinna Ülikooli ELU projekti „Inimkaubandusel pole õigustust“ raames, mille algatus pärineb Justiitsministeeriumi ja Tallinna Ülikooli osalemisest inimkaubanduse teemalises Läänemeremaade nõukogu ja Rootsi Instituudi koolitusprojektis THALIA.

Inimkaubanduseteemaline infoleht (autorid: Lisette Heinmaa, Kristina Jaaska ja Marina Kees)

Salidid

Inimkaubanduseteemaline ettekanne koolides (autorid: Amelia Mauer, Helen Vaaks, Jekaterina Masalska, Kertu Tuulin)

[1] https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/inimkaubandus/mis-inimkaubandus

[2] https://www.kriminaalpoliitika.ee/kuritegevus2020/inimkaubandus/

[3] http://www.lft.ee/inimkaubitsemine-/inimkaubandus-/tootamine-valismaal

[4] https://reisitargalt.vm.ee/reisidokumendi-kaotus/

[5] https://reisitargalt.vm.ee/reisidokumendi-kaotus/

[6] https://reisitargalt.vm.ee/registreerimine/