Tallinna ühistransport vajab muutust

Trammis karjub joobes mees, trollis käratab keegi ähvardavalt teismelise suunas, bussis tukub kodutu. Kõik vaikivad. Sellest on saanud Tallinna ühistranspordi igapäevane normaalsus. 

Tallinna ühistransport peab muutuma tasuliseks, et tagada reisijatele mugavam ja turvalisem keskkond. Me kõik oleme kogenud olukorda, kus mõni silmanähtavalt alkoholi tarbinud indiviid karjub, sõimab või pomiseb oma nurgas. Sageli ta ka haiseb ning tekitab tahtmise ise järgmises peatuses väljuda. Ja olgem ausad – kui tihti sa oled näinud, et keegi sellises olukorras midagi ütleks? Vahele astuks? Heal juhul tabavad neid tegelasi häiritud pilgud, aga see ei pane kedagi bussist lahkuma.

Kõige olulisem küsimus, mitmel sellisel indiviidil on olemas ühiskaart? Praktiliselt mitte ühelgi või vähemalt ei ole nad agarad valideerijad. Sellised inimesed kasutavad tasuta ühistransporti nagu avalikku varjualust – tule ja mine, millal tahad ja tee, mida tahad. Bussijuht ei sekku, sest tema palk ei motiveeri teda tegutsema. Piletikontrolli näeb heal juhul kord aastas ja sedagi pigem oma mõtetes kui päriselus.

Meil ei ole enam aega pealtvaatajaks jääda. Kui me kohe ei sekku, võib Tallinna ühistransport täielikult kokku kukkuda. Praegune olukord on hullem kui kunagi varem. Tekkinud on lausa „parmutrajektoorid“. Kas see ongi pealinna nägu, mida me tahame külalistele näidata? Ühistransport on ühiskonna peegel ja hetkel peegeldab see ükskõiksust, väsimust ja kaost.

Tallinna ühistransport ei pea muutuma tasuliseks, sest sõidupilet ei taga korda ega muuda reisijate käitumist. Aga mida siis tagab tasuta süsteem? Kui ühistransport muutuks tasuliseks, tekiks süsteemi, mille eest makstakse, automaatselt suurem austus. Inimesed ei taha raisata raha ebameeldivale kogemusele. Nad nõuavad paremat, vajadusel sekkuvad ja aitavad ise korda hoida.

Tasuline süsteem võimaldaks linnal investeerida rohkematesse bussidesse, tihedamasse sõidugraafikusse ja bussijuhtide palgatõusu. Ja mis peamine, piletikontroll muutuks tavapäraseks nähtuseks. Mida rohkem kontrolli, seda vähem „sõpru“, kes arvavad, et ühistransport on odav baar, mis viib Lasnamäelt Pelgulinna.

Tasuta asjad on toredad ainult seni, kuni sa saad aru, miks nad kunagi tasulised olid. Kui me nüüd midagi ette ei võta, võib Tallinna ühistransport muutuda keskkonnaks, kus enamus vaikib ja vähemus määrab tooni. Kas see on hind, mida oleme valmis maksma?