Produktiivne või läbipõlenud ühiskond?

“Läbipõlemine ei ole haigus, mida põhjustab töö, vaid töösurve,“ on kirjutanud filosoof ja kultuuriteoreetik Byung-Chul Han (2021). Oma tuntud raamatus The Burn-Out Society (2015) hakkas ta analüüsima tänapäeva ühiskonna eripära, kus on töötamine fundamentaalselt muutunud. Selle asemel, et keegi teine meid tegutsema suunaks, survestame me ennast ise tegema nii palju kui suudame ja sellest rohkemgi veel. Me tegutseme rohkemate saavutuste ja eneseoptimeerimise kinnisidee tõttu. Samasuguse nähtuse kirjeldamiseks kasutatakse veel terminit achievement society. 

Kuna olen isegi olnud sellises enesepiitsutamise ja elusaavutuste kinnisidee keerises lõksus, näen ma enda ja ka oma lähedaste pealt, et individuaalsel tasandil ei ole me niimoodi tegutsedes absoluutselt jätkusuutlikud, lisaks ootab suure tõenäosusega meid iga saavutuse ees tõsine psühholoogiline stress. Seega leian, et saavutustele ja aina produktiivsemale produktiivsusele suunatud ühiskond kasvatab üles õnnetud ja läbipõlenud inimesed. 

Tänapäeva ühiskonda iseloomustavad veel märksõnad globaalsus ja digitaalsus, mis aitavad meil olla ühenduses inimestega üle maailma ja näha, millega keegi tegeleb. Inimesed postitavad sotsiaalmeediasse oma elu ilusamaid ja tähelepanuväärsemaid hetki, mis tihtipeale on just erinevad saavutused – olgu see kaalulangus, ametikõrgendus või uus katusekorter kesklinnas. Nähes teiste saavutusi, tunneme, et peame ise ka rohkem pingutama selleks, et saavutada. Sellest saab alguse teekond, milles põleme läbi või kui eesmärk ei täitu, tulevad esile mitmed kompleksid või valekinnisideed, mis tervislikule minapildile absoluutselt kaasa ei aita.

Enesepiitsutamine, et aina rohkem saavutada, ja teinekord ebareaalsete eesmärkide püstitamine panevad meile peale erakordse psühholoogilise stressi, mis võib päädida tõsiste vaimse tervise probleemidega. Põhjariikides on saavutusühiskonna terminit juba pikemalt kasutatud teismeliste, eriti tüdrukute, psühholoogilise stressi suurenemise selgitamiseks ja käsitlemiseks (Petersen ja Madsen, 2023). Saavutustele orienteeritud ühiskonna seatud idealiseeritud normid raskendavad noortel inimestel leida endas tasakaalu.

Teisalt annab saavutusühiskond võimaluse pidevaks individuaalseks arenemiseks, mis on eeldus inimese heaolule. Lisaks vajab meie kiirelt muutuv ühiskond arenemiseks uusi saavutusi ja produktiivseid inimesi, kes neid läbi veavad. Saavutusühiskond ei salli stagnatsiooni ning uued innovatiivsed saavutused on tee edukaks tulevikuks eduka ühiskonna eestvedamisel.

See, et maailma erinevad osad on teineteisega niivõrd palju ühenduses, võib aidata inimestel leida endas potentsiaali seal, kus nad ei osanud seda otsidagi. Nii et ühelt poolt on ühiskonnas normaliseeritud saavutused heaks teejuhiks, et individuaalsel tasandil pidevalt areneda ja paremaks saada. Võib-olla keegi just vajas fitness suunamudija tõuget, et saavutada enda parim rannavorm või sai keegi julgust alustada ettevõtlusega, kui nägi noore self-made miljonäri edulugu ja saavutusi. 

Arvukad (edukad) saavutused, milleni ühiskond meid tõukab, annavad meile võimaluse ka endaga rohkem rahul ja enda üle uhked olla. Kes siis ei tunneks end hästi, kui mõni raske eesmärk sai täidetud? Nii et teiselt poolt saame me endile erinevate saavutuste tõttu õlale patsutada ja suuremat rahulolu tunda, mis on tervistav meie vaimsele heaolule ja tasakaalule.

Saavutuste keskne eluviis toob kaasa nii positiivseid kui ka negatiivseid tagajärgi inimeste vaimsele tervisele ja heaolule. Kuigi individuaalne püüdlus ja saavutuste tagaajamine võivad viia läbipõlemiseni ja stressini, siis teisalt on selline ühiskondlik norm ka edasiviiv jõud, mis soodustab individuaalset arengut ja ühiskondlikku innovatsiooni. Globaliseerunud ja digitaalne maailm tekitavad küll survet pidevalt rohkem saavutada, aga teatud saavutused võivad pakkuda hoopis rahulolu ja eneseuhkust. 

 

Kasutatud allikad

1. Han, Byung-Chul. Capitalism and the Death Drive. Polity Press, 2021. 
2. Han, Byung-Chul. The Burn-Out Society. Stanford University Press, 2015. 
3. Petersen, A., Madsen, O.J. „The achievement society: youths too good for their own good?“ – Subjectivity, 2023, 30, 23–38.