Kui klassireis muutub ohuks: Rootsi kruiisidel ei piisa enam ainult lõbust, noored vajavad rohkem piire ja järelevalvet

9.b klassi õpilane Liisa suundub klassi lõpureisile Tallinki Rootsi kruiisiga Stockholmi. Klassikaaslastega lüüakse tantsu kabarees, mängitakse bingot, käiakse Rootsi lauas head ja paremat söömas ning nauditakse üksteise aega. Liisa klassivennad on õpetajatele varjatult kaasa võtnud mõned pudelid kanget alkoholi ning pakuvad seda ka klassikaaslastele. Liisa on samuti seltskonnas. Hommikul ärkab Liisa võõras kajutis, olles mälu kaotanud, kuidas ja miks sattus ta öö jooksul kajutisse, kus viibisid tema jaoks tundmatud inimesed…

Rootsi kruiisid koolinoortele on muutunud alaealiste jaoks ohtlikuks keskkonnaks ja vajavad rangemaid reegleid. Liigne alkohol, vägistamisjuhtumid ning kõige hullema stsenaariumina üle laeva reelingu hüppamine on ohud, mis ei ole ainult alaealistega seotud, vaid võivad juhtuda iga reisijaga. Tulles tagasi alaealiste klassireiside juurde, on selge, et õpetajate kontroll sellest, mis kajutites toimub, ei ulatu kõigeni. Tänapäeval käsitletakse seljakotti isikliku varana ja õpetajal ei ole õigust kontrollida selle sisu. Rootsi kruiisid on tuntud pidutsemise poolest, aga just siin saab Tallink teha korraliku ennetustöö olukorra parandamiseks, et muuta kruiisid noortele turvaliseks. Mõnes mõttes on asi ka ressursis, sest ma ei usu, et Tallink igaks kruiisiks rohkem turvatöötajaid palkama peaks, kuid just noortegruppide puhul peaks sellele eraldi tähelepanu pöörama.

3 kuni 4 turvatöötajat nii suure laeva kohta on ilmselt vähe, kui arvestada, et mõnes Tallinna ööklubis on turvamehi rohkem kui kogu laeval. Teiseks, reegleid on võimalik alati karmistada, kui neist kinni ei peeta. Öörahu järgimine, alaealiste viibimine kabarees ja laeva koridoris liikumine, seda kõike on võimalik reguleerida ja vajadusel ka rangemalt kontrollida. Kui midagi kahtlast toimub kajutites või pardal, on laevameeskonnal õigus ja kohustus sekkuda. Paraku just siin jääb sageli vajaka, sest turvatöötajad ei jõua paraku igale poole.

Probleem ei ole kruiisides endis, vaid järelevalve puudumises ja selles, et alaealistele pole loodud turvalisi alternatiivseid tegevusi. Ei saa Tallinkit kõiges süüdistada. Nii kaua kui Tallink eksisteerib, jäävad alles ka Rootsi kruiisid, see on fakt. Vaevalt peab Tallink alaealiste pärast looma lennujaama turvasüsteemi, kus kõik seljakotid ja kohvrid läbi kontrolli lähevad.

Tänapäeva õpetaja töö on niigi tänamatu ning kui kruiisidel peab ta võtma ka lapsevanema rolli, siis on koduses kasvatustöös midagi vajaka. Õpetaja on tõenäoliselt see, kellele näidatakse näpuga esimesena, kui midagi juhtub: kuidas sai laps alkoholi kaasa võtta, miks õpetaja ei märganud jne. Küll on õpetajal võimalik luua õpilastele alternatiivseid tegevusi, kus samal ajal saab silma peal hoida nii, et see ei sega ülejäänud reisijaid. Keegi ei eelda, et noored peaksid veetma reisi pallimeres, aga laeval on kindlasti olemas rahulikumaid nurki, kus ühistegevusi läbi viia. Samamoodi on õpetaja see, kes saab vastutava isikuna kehtestada reegleid, mis kuuluvad täitmisele. Muidugi ei saa ta kontrollida kõike, mis toimub kajutites, aga keskkonda, kus kõik tunnevad end turvaliselt, on võimalik kujundada. Tallinkil on samuti võimalik oma reise kohandada selliselt, et koolinoorte kruiisid mööduksid turvalises ja kontrollitud keskkonnas näiteks koolireisideks spetsiaalset programmi koos juhendatud tegevustega.

Kõige suurem probleem noorte Rootsi kruiisidel ongi see, mis toimub suletud uste taga ehk kajutites. Sarnaseid juhtumeid nagu loo alguses Liisaga on võimalik ennetada nii õpetajatel, laevapersonalil kui ka noortel endil. Klient on kuningas, kruiisid on ja jäävad, aga turvalisus peab kehtima kõigile sõltumata vanusest. Kõik, mis pole keelatud, on lubatud ja kui me tahame, et koolireisid oleksid toredad ja turvalised, peame kõik nii õpetajad, laevafirma kui noored ise vastutust jagama ja reeglitest kinni pidama.