Koroonakartuses: Noored, avage oma silmad!

Vabariigi Valitsus kuulutas 12. märtsil 2020 välja eriolukorra koroonaviiruse leviku tõttu, mis on põhjustanud üle-eestilise kriisi. Info ülekülluses on jäänud tagaplaanile, et tekkinud olukord on andnud noortele võimaluse panustada keskkonna heaollu ning avanud palju uusi väljavaateid.

Silm

Vabariigi Valitsus kuulutas 12. märtsil 2020 välja eriolukorra koroonaviiruse leviku tõttu, mis on põhjustanud üle-eestilise kriisi. Info ülekülluses on jäänud tagaplaanile, et tekkinud olukord on andnud noortele võimaluse panustada keskkonna heaollu ning avanud palju uusi väljavaateid.

Karantiini esimestel nädalatel oli parkides ja tänavatel jalutamas rohkem inimesi, kui kunagi varem. Kes sõitis rattaga, kes käis koeraga jalutamas, kes veetis aega enda perega. Tundub, et kogu ühiskonnal oli vaja sellist restarti, et inimesed õpiksid taasväärtustama, kui oluline on suhtlus lähedastega, et sportimiseks ei ole vaja hirmkalleid spordiklubisid ning on okei võtta aeg iseendale.

Praegusel hetkel peaksid kõik rohelised õnnest lakke hüppama

Kas me unustame ära, kuidas on avaldanud erinevate riikide liikumispiirangud mõju keskkonnale? Praegusel hetkel peaksid kõik rohelised õnnest lakke hüppama. NASA viimaste kuude kosmosepiltidelt on näha märgatavat veereostuse vähenemist Itaalia kanalites, mis on puhtamad kui kohalikud eales mäletavad. Samuti on vähenenud õhureostus alates hetkest, kui paljud riigid otsustasid koroonaviiruse leviku tõttu karantiini kasuks.

Aeg ennast harida

Vaadates tudengite kiiret elutempot, on keeruline leida aega, et võtta hetk iseendale. Tänu karantiinile on avanenud palju võimalusi ennast harida ka väljaspool õpinguid. Noortel on aega, et lugeda raamatuid, teha sporti või avastada uusi hobisid. Hetkel pakuvad maailma tippülikoolid nagu Yale või Harvard tasuta e-kursuseid, kus inimesed saavad ennast huvipakkuvatel teemadel harida.

Noored põllutööle

Koroonaviirusest tingitud eriolukord mõjutab noorte tööelu alustamist ning on loonud erinevaid piiranguid. Maaeluminister Arvo Aller tegi soovituse saata gümnaasiumiõpilased ning tudengid põllutööd tegema. See arvamus on tekitanud noortes kahetisi arvamusi. Haridus- ja teadusministri Mailis Repsi sõnul ei saa haridussüsteemi abil lahendada põllumajanduse probleeme. Ma nõustun Repsi ütlusega, kuid kui mõelda, on noored teinud põllutöid juba aastasadu. Tänapäeval käivad kooliõpilased õpilasmalevates, kus saab suviti maasikaid korjata või rannarantšodes hobuste eest hoolitseda. NSVL ajal käisid noored kolhoosides.

Paljud koolinoored käivad õpingute kõrvalt tööl ning leiavad selleks aega. Küsimus on pigem prioriteedis. On õpilasi, kes tahavad aidata kaasa Eesti elu edendamisele ning see oleks üks paljudest võimalustest seda teha. Kindlasti on põllutöö paljude jaoks uus katsumus, kuid õpetaks nii mõndagi.

Koroonakriis on andnud noortele võimaluse panustada enda tulevikku. Omandatud oskuseid saab rakendada tulevikus töötades.

Praegusel kriisiajal tuleb hoida selget pead ning leida uusi võimalusi. Võta aeg maha.

Panusta iseendasse.

Võta osa tasuta kursustest tippülikoolide poolt.

Tee asju, milleks pole varem kiire elutempo juures aega leidnud.