Tasuline kõrgharidus viskab üle parda Eesti tuleviku
Kursuse “Arvamuslugu ja juhtkiri” raames kirjutas Kristin Tamm arvamusloo. Kursuse juhendaja on Barbi Pilvre.
Marta Kaasik, teise kursuse ajalootudeng, tormab läbi õhtuse liikluse, et jõuda läbi telefoni Zoomi loengut kuulates oma keskööni kestva töö juurde. Veel samal ööl kulutab ta osa oma väärtuslikest unetundidest Moodle ülesannete lahendamisele, et need kofeiinist väriseva käega enne tähtaja lõppu esitatud saaks. Vaja on siiski täiskoormusel püsida, et tasuta kõrgharidust oleks võimalik omandada. Kas see on normaalne reaalsus?
Eesti üliõpilased vajavad vähemalt tasuta kõrgharidust, et rohkematel inimestel, eriti noortel, oleks võimalus jätkata oma haridusteed. Hariduse jätkuv alarahastamine seab aga selle ohtu. Tallinna Ülikooli rektor Tõnu Viik väljendas oma pettumust öeldes, et Eesti kõrghariduse rahastamist võiks praegu nimetada skisofreeniliseks. Ühelt poolt väljendavad poliitikud soovi suurendada kõrgharitud inimeste osakaalu ühiskonnas, kuid lisaraha selle saavutamiseks ei leita või ei soovita vähemalt leida.
Eesti riik peab leidma viisi tasuta kõrghariduse säilitamiseks ja laiendamiseks, sest nii mõnegi tudengi või potentsiaalse tudengi jaoks ei oleks kõrghariduse omandamine isegi valikuvariant, kui puuduks võimalus õppida vähemalt täiskoormusega tasuta ja/või saada stipendiumit. Isegi hetke mudeli järgi ei saa pidada Eestis pakutavat kõrgharidust täiesti tasuta hariduseks. Paljude jaoks tähendab ülikooli sisseastumine suurt finantsilist lisakoormust: üksinda kolimist teise linna, korteri või ühikatoa üürimist, toidu soetamist jne. See kõik võib kergelt viia tudengeid läbipõlemiseni juba praegu. Tasuline haridus muudab seda sorti rööprähklemise hariduse omandamise ja kõige muu vahel veel ohtlikumaks.
Tasuline kõrgharidus röövib võimaluse ka inimestelt, kellel kas juba on vaimsed ja/või füüsilised tervisehäired, mis võivad haridust omandades süveneda. Eelmise aasta Eurostudent VII raporti järgi selgus, et Eestis on nii Tartu Ülikoolis kui ka Tallinna Ülikoolis keskmine vaimse distressi skoor kõrgem kui teistes kõrgkoolides. Uuringus järeldati, et ülikoolis õppimise ajal on tudengite vaimne tervis oluliselt kehvemas seisus kui teistel vanusegruppidel. Kahjuks ei jää aga stress ülikooli maja ukse taha tudengit öösiti ootama. Uuringus leiti, et ka õpingutega mitteseotud aspektid (finantsilised raskused, erivajadused, pikaaegsed terviseprobleemid jne) mõjutavad tudengite vaimse distressitaset märgatavalt rohkem kui üldpopulatsioonil. Tasuline kõrgharidus seab küsimärgi alla nende tudengite haridustee, kellel kulub juba eelnevalt lisa aega ja raha, et ainuüksi oma tervist kontrolli all hoida.
Loomulikult on ka teisi olulisi valdkondi, kus rahastust napib. Juba praegu annavad valusalt tunda näiteks Eesti tervishoiusüsteemi ja julgeoleku ning kaitse alarahastus. Abivajajaid on ka väljaspool kõrgharidussüsteemi, kuid tähelepanuta ei saa ka jätta paljulapselisi või vaesuse piiril elavaid peresid, kes saaksid potentsiaalselt kergendada oma olukorda tänu tasuta haridusele.
Kõrghariduse rahastamine looks rohkem võimalusi ka teiste valdkondade abistamiseks. Juba ainuüksi pandeemia on näidanud, et Eestil puuduvad reaalsed ressursid, et hoida näiteks tervishoiusüsteemi töökorras, eriti just arstide puuduse tõttu. Hariduse vääriline rahastamine, tasuta õppe võimaldamine ja õppekohtade juurde tegemine, aitaks seda olukorda lahendada ning toetaks ka teisi valdkondi tuues tööturule juurde erialase haridusega inimesi.
Lisaks ei pooldanud juba veebruari seisuga rektorite nõukogu lähiajal kõrghariduse tasuliseks muutmist. Oldi ühel nõul, et hetkeseisuga ei tooks kõrghariduse tasuliseks muutmine kellelegi kasu. Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaasseni sõnul võtaks selline protsess aega vähemalt viis aastat ning nõuaks uute õppetoetuste süsteemide väljatöötamist. Selle aja jooksul saaksid sajad tudengid omandada tasuta erialase hariduse ja panustada ühiskonna edendamisesse. Kahjuks on aprilli seisuga tekkinud olukord, kus alarahastuse tõttu on Tallinna Ülikool võtnud vastu otsuse sügisest sulgeda mõned õppekavad ning muuta osad tasulisteks.
Eesti kõrghariduse vääriline rahastamine on Eesti tuleviku panustamine. Tasuta hariduse omandamise võimalus peab säilima, et pakkuda võrdväärsemaid võimalusi kõigile, kes soovivad end arendada ja seeläbi ka ühiskonda panustada.